TalTechi geoloogia instituudi doktorant Mark Top uurib õietolmu abil mineviku looduskeskkonda ja inimtegevuse mõju sellele, et paremini mõista nii ajaloolisi kui ka tuleviku keskkonnamuutusi. Tema töö ühendab arheoloogia ja loodusteadused ning keskendub Eesti alade, näiteks Saaremaa ja Põhja-Eesti rannikualade, holotseeni perioodi uurimisele. Top rõhutab koostöö olulisust erinevate teadusvaldkondade ja rahvusvaheliste partneritega ning näeb oma uurimistöös potentsiaali aidata avastada uusi muistiseid. Samuti usub ta, et tulevikus võimaldavad täpsemad meetodid ja tehnoloogiad, sealhulgas tehisintellekt, mineviku uurimist veelgi edasi arendada.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Järve- ja soosetetesse talletunud õietolm võib jutustada tuhandeid aastaid vanu lugusid kunagistest maastikest ja elutingimustest. TalTechi geoloogia instituudi doktorant, Hollandist pärit noor teadlane Mark Top uurib selle abil, kuidas inimtegevus on keskkonda kujundanud, ning usub, et mineviku tundmine aitab paremini mõtestada ka tulevikku.
33-aastase Topi huvi arheoloogia vastu sai alguse juba lapsepõlves, kui ema viis teda Hollandi ja Saksamaa ajaloomuuseumidesse. Indiana Jonesi nägi ta enda sõnul alles pärast arheoloogiaõpingute alustamist. „Võib-olla oligi nii parem, sest vähemalt ei tekkinud mul vale ettekujutust sellest, milline arheoloogi töö tegelikult välja näeb,“ märkis Top.
Leideni ülikoolis arheoloogiat õppides liitus Top teisel õppeaastal arheobotaanika klubiga ja osales nädalasel suvisel õppekäigul Itaaliasse. Seal tekkis tal huvi muistsete taimejäänuste uurimise vastu. Praegu töötab ta TalTechi geoloogia instituudis, kus ühendab oma uurimistöös arheoloogia ja loodusteadusted.
Õietolm talletab jälgi kliimast ja inimtegevusest
Top uurib keskkonnas levivat ja pinnasesse talletuvat õietolmu, mille koostis võimaldab teha järeldusi kunagise looduskeskkonna ja kliima kohta. „Taimed võivad olla oma kasvutingimuste suhtes üsna nõudlikud. Seda võib ilmselt kinnitada igaüks, kes on proovinud roose kasvatada. Vaadates, millistest taimedest ja puudest õietolmukooslus järjestikustes settekihtides koosneb, saame teha järeldusi kliima muutumise kohta,“ selgitas Top.
Top uurib keskkonnas levivat ja pinnasesse talletuvat õietolmu, mille koostis võimaldab teha järeldusi kunagise looduskeskkonna ja kliima kohta.
Õietolmu põhjal saab analüüsida ka inimese tekitatud jälgi maastikus, näiteks metsade raadamist ja põlluharimist. „Uurin, kuidas see vastastikuse mõju tants toimib. Loodetavasti aitavad teadmised minevikust leida võtmeid paremate tulevikustrateegiate kujundamiseks,“ ütles ta.
Foto: Magnific
Mineviku ja tänapäeva seoste märkamine on Topi jaoks üks põhjusi, miks arheoloogia teda endiselt paelub. „Hakkad märkama ajaloo mustreid ja seda, kuidas need ulatuvad tänapäeva. See aitab mul mõtestada maailmas praegu toimuvat,“ rääkis ta. „Pealegi annab see töö hea võimaluse jõuda maailma eri paikadesse ning kogeda erinevaid kultuure ja loodust.“
Geoloogia pakub võimalusi nii teaduses kui ka tööturul
Kuigi Top ise on arheoloog, näeb ta geoloogias võimalust tegeleda paljude kestlikkusega seotud küsimustega, näiteks kaevandamise ja naftatööstusega. Geoloogidel on tema sõnul ka head võimalused rahvusvahelisel tööturul. Top möönab humoorikalt, et geoloogil on ilmselt lihtsam tööd leida kui „mõnel tolmusel arheoloogil“, kuid oma erialavalikut ta ei kahetse.
Ka oma teadustöös soovib Top vaadata erialade ja riigipiiride taha. Praegu osaleb ta teaduse tippkeskuse „Eesti juured“ töös ning uurib koostöös Eesti arheoloogidega Saaremaa kujunemist holotseenis ehk viimase ligikaudu 11 700 aasta jooksul. Järgmine uurimisprojekt keskendub Põhja-Eesti rannikule. See hõlmab suuremat piirkonda ja rohkem arheoloogilisi leiukohti ning toob kokku eri valdkondade teadlased. Eesmärk on täiendada teadmisi piirkonna arheoloogilisest ajaloost. Top loodab, et uuringud võivad aidata kaasa ka seni teadmata muististe avastamisele.
Samuti loob ta kontakte Leideni ülikooli ja teiste partneritega, et asetada Eestis tehtav arheoloogiline uurimistöö maailma ajaloo laiemasse konteksti. „Tuhat aastat tagasi ei hoolinud inimesed tänapäevastest riigipiiridest, mistõttu on kõik paratamatult osa suuremast tervikust,“ ütles Top.
Oma uurimisvaldkonna tulevikus näeb Top järjest täpsemaid mõõtmis- ja dateerimismeetodeid ning uusi võimalusi mineviku uurimiseks. „Valdkonna hea külg on see, et mu töö on omamoodi aegumatu. Ajalugu tekib ju kogu aeg juurde,“ ütles Top. „Tehisintellektist võib olla abi modelleerimisel ja suurte andmemahtude töötlemisel, kuigi ise eelistan uurimistööd teha pigem käsitöönduslikul moel. Igal juhul on palju, mida oodata, ja uusi uurimissuundi tekib pidevalt. Igav mul kindlasti ei hakka.“
