Eesti Täiend- ja Alternatiivmeditsiini Nõukoda rõhutab tervise hoidmise tähtsust ennetusena ning taastumise toetamisel, soovides tihedamat koostööd tava- ja täiendmeditsiini vahel, eriti esmatasandil. Valdkonna usaldusväärsuse tagamiseks on oluline spetsialistide ettevalmistuse ja teenuste kvaliteedi regulatsioon, mida Nõukoda koordineerib kutse- ja kvaliteedinõuete kaudu. Täiendmeditsiini roll tervishoius võiks Herzmanni sõnul laieneda, keskendudes rohkem inimese üldisele heaolule ja elustiilile haiguste ennetamisel. Samuti toetab valdkond Maailma Terviseorganisatsiooni strateegiat traditsioonilise ja täiendava meditsiini integreerimiseks tervishoiusüsteemi.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Tervisega seotud abi hakatakse enamasti otsima alles siis, kui igapäevane enesetunne on halvenenud või mõni mure juba pikemat aega inimese elu mõjutab. Eesti Täiend- ja Alternatiivmeditsiini Nõukoja juhatuse esimehe Valdo Herzmanni hinnangul võiks tervishoius senisest rohkem tähelepanu pöörata ka sellele, kuidas toetada inimese heaolu enne tõsisemate probleemide kujunemist ning aidata taastumise järel oma tervist hoida.
10. ja 11. oktoobril Kopra Talus toimunud Täiendmeditsiini Arengufest tõi kokku erinevate teraapiavaldkondade esindajad, koolitajad ja teised täiendmeditsiini arengusse panustavad inimesed. „Arengufestil oli koos väga palju eri valdkondade spetsialiste ning see näitas, kui suur potentsiaal meil tegelikult olemas on,“ sõnas Herzmann, kelle hinnangul võiks nende teadmisi kasutada senisest rohkem ennetuses, taastumise toetamisel ja inimeste terviseteadlikkuse suurendamisel.
„Arengufestil oli koos väga palju eri valdkondade spetsialiste ning see näitas, kui suur potentsiaal meil tegelikult olemas on.“
Täiendmeditsiini võimalikku rolli näeb Herzmann eelkõige ennetuses ja rehabilitatsioonis, kuid selleks, et inimesed saaksid teha teadlikke ja turvalisi valikuid, peab valdkond tema sõnul ise kandma hoolt teenuste kvaliteedi, terapeutide ettevalmistuse ning eetiliste põhimõtete eest. Just nende eesmärkidega loodi enam kui 20 aastat tagasi ka TAM Nõukoda, mis koondab Eestis tegutsevaid erialaorganisatsioone ja koole.
Tervise hoidmisega võiks tegeleda enne haiguse tekkimist
Herzmann lähtub tervisest rääkides salutogeneesi käsitlusest, mis suunab tähelepanu haiguste põhjuste kõrval sellele, millised tegurid aitavad inimesel terve püsida ja oma eluga paremini toime tulla. Selline vaatenurk ei vastandu meditsiinile, vaid võimaldab tema sõnul vaadelda tervishoidu laiemalt.
Herzmann lähtub tervisest rääkides salutogeneesi käsitlusest, mis suunab tähelepanu haiguste põhjuste kõrval sellele, millised tegurid aitavad inimesel terve püsida ja oma eluga paremini toime tulla.
„Meditsiin on hädavajalik eelkõige ägedate juhtumite lahendamisel, kuid täiendmeditsiinil võiks olla tervishoius suurem roll ennetuses ja taastumise toetamises,“ selgitab Herzmann. „Tervist ei saa vaadelda ainult haiguse olemasolu või puudumisena, sest oluline on ka inimese üldine heaolu ja igapäevane hakkamasaamine.“
Ennetav lähenemine tähendab Herzmanni sõnul seda, et inimene õpib oma keha ja enesetunnet märkama, kujundab tervist toetavaid harjumusi ning otsib sobivat tuge enne, kui probleemid muutuvad ulatuslikuks. Täiendmeditsiini spetsialistid võiksid siin pakkuda oma teadmisi ja praktikaid valdkondades, kus keskendutakse elustiilile, taastumisele ja inimese terviklikule heaolule.
Perearstide ja täiendmeditsiini spetsialistide koostöös näeb Herzmann kasutamata võimalusi
Herzmanni arvates võiks tava- ja täiendmeditsiini vahel olla rohkem koostööd, eriti esmatasandil, kus perearst puutub kokku väga erinevate tervisemuredega ning peab leidma inimesele sobiva edasise tee. Rohkem kui kümne aasta jooksul on ta saanud perearstina töötava abikaasa kõrval lähedalt näha, milliste küsimustega inimesed arsti poole pöörduvad ja millistes olukordades võiks eri valdkondade teadmiste ühendamisest abi olla.
„Hea koostöö võiks alata juba esmatasandilt, kus perearsti kõrval oleks võimalik vajaduse korral kaasata ka sobiva ettevalmistusega täiendmeditsiini spetsialist.“
„Hea koostöö võiks alata juba esmatasandilt, kus perearsti kõrval oleks võimalik vajaduse korral kaasata ka sobiva ettevalmistusega täiendmeditsiini spetsialist,“ leiab ta. Sellise koostöö eelduseks on Herzmanni sõnul selge arusaam iga osapoole pädevusest, vastutusest ja piiridest, et inimene saaks usaldusväärset abi ega jääks erinevate soovituste vahele üksi.
Praegu tegutsevad täiendmeditsiini praktikud Eestis peamiselt vabaturul ning riiklik tervishoiusüsteem neid Herzmanni sõnul kuigi palju ei kaasa. Ta peab oluliseks, et tulevikus tekiks rohkem võimalusi sisuliseks dialoogiks, mille keskmes oleks patsiendi heaolu ning ohutute ja põhjendatud valikute loomine.
Täiendmeditsiini kvaliteet eeldab väljaõpet ja selgeid nõudeid
Täiend- ja alternatiivmeditsiini valdkond hõlmab väga erineva tausta ning lähenemisega praktikaid, mistõttu peab Herzmann selle usaldusväärsuse seisukohalt eriti tähtsaks kvaliteedi hoidmist. Inimesel peab olema võimalik aru saada, millise ettevalmistusega spetsialisti poole ta pöördub, millised on teenuse piirid ning kelle poole saab küsimuste või probleemide korral pöörduda.
Inimesel peab olema võimalik aru saada, millise ettevalmistusega spetsialisti poole ta pöördub, millised on teenuse piirid ning kelle poole saab küsimuste või probleemide korral pöörduda.
„Meie ülesanne on koonduda, tugevneda ning hoida oma kvaliteeti ja eetilisi norme, et suudaksime pakkuda ohutut ja professionaalset teenust,“ räägib Herzmann. „Kõikide meie erialaorganisatsioonide ees on vastutus ning kutsesüsteem aitab terapeutide ettevalmistust ja oskusi hinnata.“
Tema sõnul võttis TAM Nõukoda valdkonna kutsesüsteemi korraldamise enda kanda pärast seda, kui riik 2018. aastal senisest reguleerimisest eemaldus. Nõukoda on järgneva kaheksa aasta jooksul väljastanud ligi 250 kutsetunnistust ning jätkanud terapeutide pädevuse hindamist oma erialaorganisatsioonide kaudu.
Ühtsed koolitusnõuded, kutseeksamid ja eetilised kokkulepped aitavad luua inimestele turvalisema valiku ning eristada põhjaliku ettevalmistusega spetsialiste neist, kelle teadmised ja oskused pole samal viisil hinnatud.
Herzmann peab valdkonna sisemist reguleerimist oluliseks ka seetõttu, et üksnes teenuse populaarsus ei anna veel piisavat kinnitust selle kvaliteedi kohta. Ühtsed koolitusnõuded, kutseeksamid ja eetilised kokkulepped aitavad luua inimestele turvalisema valiku ning eristada põhjaliku ettevalmistusega spetsialiste neist, kelle teadmised ja oskused pole samal viisil hinnatud.
WHO strateegia toetab ohutute ja tõendatud praktikate arendamist
Täiendmeditsiini tulevikku vaadates peab Herzmann oluliseks Maailma Terviseorganisatsiooni traditsioonilise meditsiini strateegiat aastateks 2025–2034. Strateegia käsitleb traditsioonilise, täiendava ja integreeriva meditsiini võimalikku rolli tervishoius, pöörates tähelepanu muuhulgas teadusliku tõendusmaterjali tugevdamisele, praktikate ja spetsialistide reguleerimisele, teenuste ohutusele ning sobivate lahenduste lõimimisele tervishoiusüsteemiga.
„WHO strateegia on meile moraalseks toeks ja annab suuna, kuidas edasi liikuda,“ märgib Herzmann. Tema jaoks ei tähenda valdkonna arendamine piirideta heakskiitu kõigile praktikatele, vaid läbimõeldud süsteemi, milles hinnatakse nende ohutust, kvaliteeti ja sobivust ning tehakse koostööd seal, kus see võib inimeste tervist toetada.
Eesti järgmiste sammude ajastust Herzmann ennustada ei soovi, kuid TAM Nõukoda jätkab erialaorganisatsioonide ühendamist, terapeutide ettevalmistuse hindamist ja kvaliteedinõuete arendamist. Mida tugevamaks muutuvad valdkonna enda standardid, seda selgemad on ka võimalused sisuliseks koostööks tervishoiusüsteemiga.
Mida tugevamaks muutuvad valdkonna enda standardid, seda selgemad on ka võimalused sisuliseks koostööks tervishoiusüsteemiga.
Huvi Jaapani meditsiini vastu viis Herzmanni uue elukutseni
Herzmanni on täiendmeditsiiniga olnud seotud alates 2005. aastast, mil teda hakkas köitma Jaapani päritolu ki-shiatsu teraapia. TalTechi eelkäijas Tallinna Polütehnilises Instituudis arvutite eriala lõpetanud Herzmann töötas varem tippjuhina ning tegeles aktiivselt spordiga, kuid uus valdkond muutis tema senist tööelu täielikult.
„Ki-shiatsu tõmbas mind ärielust ära, sest leidsin sellest valdkonna, kus saan vastuseid mind huvitanud küsimustele ning teadmisi, kuidas oma tervist hoida.“ Tänaseks on Herzmannil enam kui 20 aastat kogemust Jaapani meditsiiniterapeudina. Ta on Eesti Ki-shiatsu Instituudi looja ja juhib Eesti Shiatsu Ühendust.
Tervise hoidmine tähendab Herzmanni jaoks eelkõige järjepidevat tähelepanu oma kehale, eluviisidele ja sisemisele tasakaalule. Sama põhimõtet soovib ta tuua ka laiemasse tervisekäsitlusse, kus inimese toetamine algaks juba enne haiguse väljakujunemist ning eri valdkondade spetsialistid saaksid tegutseda selgete pädevuspiiride ja ühise vastutuse alusel.
Mis on TAM Nõukoda?
Eesti Täiend- ja Alternatiivmeditsiini Nõukoda ehk TAM Nõukoda koondab valdkonna erialaliite, ühendusi ja koole ning esindab täiend- ja alternatiivmeditsiini valdkonda suhetes riigi ja meediaga. Nõukoda koordineerib erialase info levitamist, aitab ühtlustada koolituste kvaliteeti ning korraldab kutse andmist ja terapeutide oskuste hindamist.
TAM Nõukoja eesmärk on toetada inimeste teadlikkust oma tervisest ning aidata kaasa sellele, et täiend- ja alternatiivmeditsiini teenused oleksid professionaalsed, kvaliteetsed ja turvalised. Liikmesorganisatsioonide kaudu on nõukojas esindatud muu hulgas aroomteraapia, refleksoloogia, holistiline regressiooniteraapia, traditsiooniline Hiina ja Tiibeti meditsiin, homöopaatia, Eesti ja Tai loodusteraapia ning Jaapani päritolu ki-shiatsu teraapia.
