Tallinnas Rahvusraamatukogus toimub Eesti seni suurim tehisintellekti teemaline konverents, kus erinevate valdkondade esindajad arutlevad tehisintellekti kasutamise võimaluste ja piiride üle. Konverentsil käsitletakse tehisintellekti rolli hariduses, riigiandmete halduses, ajakirjanduses, andmekaitses ning loovisikute õigustes. Samuti arutletakse Eesti võimaluste üle rajada suur arvutusvõimsusega tehisintellekti keskus ning säilitada eesti keel ja kultuur digimaailmas. Päeva lõpetab noorte paneel, kus käsitletakse tehisintellekti mõju igapäevaelule ja sotsiaalsetele nähtustele.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Tallinnas Rahvusraamatukogus toimub homme Eesti seni suurim tehisaru teemaline konverents, kus poliitikud, teadlased, ettevõtjad, ajakirjandusjuhid, muusikud, õpetajad ja õpilased arutavad tehisaru kasutamise väljavaadete ja piiride üle meie elus. Huvi justiits- ja digiministeeriumi korraldatava sündmuse vastu on olnud suur ning kohapeale on registreerunud sündmusest osa saama üle 300 inimese. Kõigil huvilistel on võimalik konverentsi jälgida ministeeriumi YouTube’i kanali vahendusel ning Postimehe veebis.
Konverentsi avakõned peavad justiits- ja digiminister Liisa Pakosta ning ajuteadlane Jaan Aru. Päeva juhib Urmas Vaino.
Minister Liisa Pakosta sõnul ei ole küsimus enam selles, kas tehisaru kasutada, vaid kuidas teha seda õigesti ja turvaliselt.
„Tehisaru ei ole ammu enam kauge tulevik, vaid meie igapäevane tööriist. Selle nutikas rakendamine annab Eestile võimaluse uueks arenguhüppeks. Vananevas ja kahaneva rahvaarvuga ühiskonnas aitab tehisaru piiratud ressursside juures tõsta majanduse ja riigisektori tootlikkust. Eeldusel, et me säilitame inimlikkuse, autorite õigused ja selge vastutuse,“ märkis minister.
Päeva juhatab sisse Eesti tuntuim tehisaru kasutav muusik Florian Wahl, kelle etteaste annab aimu kultuslaulu „Mu vend on lesbi“ saamisloost ning kes loob konverentsi käigus tehisaru abil täiesti uue muusikateose, mille maailma esiettekanne toimub konverentsi pärastlõunases programmis.
Haridus, ajakirjandus ja riigi plaanid
Konverentsi sisuline pool algab haridusteemadega, kus fookuses on uus e-Eesti arenguetapp „TI-Hüpe“. Paneelis küsitakse, kas senistel kodustel ülesannetel on tehisaru ajastul enam mõtet, kui masin suudab need sekunditega lahendada, ning kas peaksime naasma suuliste eksamite juurde hindamaks õpilaste tegelikku arusaamist.
Seejärel annab riigiandmete juht Ott Velsberg ülevaate, mil määral ja kus kasutab täna tehisaru Eesti riik. Tema sõnul on eesmärk vähendada käsitööd ja automatiseerida protsesse, kuid automaatotsuste kõrval peab inimesel alati säilima õigus selgitusele.
„Juba täna näitavad analüüsid, et andmeintensiivsed ettevõtted kasvavad ligikaudu 16 protsenti aastas, samal ajal kui ülejäänud majandus vindub,“ rääkis Velsberg täna Postimehes uut hooaega alustanud podcastis „Olukorrast digiriigis“.
Ajakirjandusjuhtide paneelis arutatakse, kus jookseb piir autori ja abilise vahel – teatavasti loeb näiteks Äripäeva raadio eetris päevaseid uudiseid juba tehisaru. Arutelu teravik on suunatud usaldusele ja sisu märgistamisele: kas lugeja peab teadma, kui artikli on suures osas kirjutanud masin, ja kas tehisaru suudab teha allikakriitikat. Samuti uuritakse, kas tehisaru murrab läbi maksumüüride, et kogu sisu endale haarata.
Andmed, kultuur ja Eesti oma „gigatehas“
Pärastlõunases plokis võetakse luubi alla isikuandmed ja privaatsus. Küsitakse, kas anname oma andmed liiga kergelt käest ja kas kodanik võiks tulevikus olla oma andmete ainuomanik, kes neid andmebörsil müüb.
Sellele järgneb arutelu loovisikute õiguste üle pealkirjaga „Kellele kuulub krati hing?“. Oskar Lutsu „Kevade“ tegelaskuju Lible sõnu „mis see inimene muud on kui üks masinavärk“ parafraseerides uuritakse, kas inimese looming on vaid kütus masinate treenimiseks või midagi enamat. Autorite ja näitlejate esindajad arutavad, millised õigused rakenduvad, kui sünteesitakse tuntud inimeste häält ja välimust.
Eraldi tähelepanu all on eesti keele ja kultuuri säilimine digimaailmas. Eesmärk on leida õiguslikud ja tehnilised lahendused, et maailma suurimad tehisarukeskkonnad oskaksid eesti keelt ning tunnetaksid meie kultuuriruumi ja ajaloolist tausta.
Päeva kulminatsiooniks on visioonipaneel „Eesti oma tehisaru gigatehas“, kus minister Liisa Pakosta, ettevõtja Sten Tamkivi ja teised eksperdid analüüsivad, kas Eestisse on realistlik rajada suur arvutusvõimekuse taristu. Arutatakse, kas see on helesinine unistus või majanduse uus strateegiline mootor ning kas Eesti suudab pakkuda suurinvestoritele konkurentsivõimelist elektrihinda ja tööjõudu.
Konverentsi lõpetab noorte paneel „Tehisaru ei riku noori, vaid tähelepanematus teeb seda“, kus gümnasistid räägivad ausalt küberkiusamisest, süvavõltsingutest ja sellest, milline on tehisaru tegelik roll nende igapäevaelus.
