Eestis saab eluasemelaenu võtta alates 21. eluaastast, ent järjest sagedamini jõutakse esimese kodu ostmiseni alles 27–40-aastaselt. Coop Panga kodulaenude äriliini juht Karin Ossipova selgitab, kuidas oleks noorel inimesel võimalik üürikorteris elamise asemel endale võimalikult vara hoopis isiklik elamispind osta.
Noored jõuavad esimese oma kodu ostmiseni järjest hiljem. Põhjuseks enamasti piisavalt suure sissetuleku puudumine, mis võimaldaks kõrvale panna laenu võtmiseks vajaliku omafinantseeringu. Kui aga kodu osta alles 30ndates või 40ndates eluaastates, siis jäädakse ilma 10–20-aastasest kinnisvaraväärtuse potentsiaalsest kasvust. Tegelikult on aga nii mõnigi võimalus, mille peale ei osata alati tulla, mis lihtsustaks kodu ostmist.
1) Vanem astub laenulepingusse koos lapsega, kuid hiljem maksab laps üksi
Kui noore sissetulek ei ole veel piisav, et üksi kodulaenu saada, võib olla lahenduseks, et üks vanematest võtab alguses vastutuse laenu eest koos oma lapsega. Esialgu tasuvad laenumakseid laps ja vanem koos või katab vanem neid üksi. Kui noor on lõpuks valmis laenu iseseisvalt tasuma, on võimalik vanem laenulepingust eemaldada. Selleks hindab pank uuesti noore maksevõimet ja usaldusväärsust.
2) Omafinantseeringu vähendamiseks kasuta EIS-i käendust
EIS-i käendusel on võimalik sissemakse summat vähendada. Tavapäraselt võib pank anda kodulaenu kuni 85% ulatuses kinnisvara turuväärtusest. EIS-i käendusel on võimalik laenu saada kuni 90% ulatuses turuväärtusest. Viieprotsendilise vahe katab EIS oma käendusega. See tähendab, et kui pank on sunnitud laenu üles ütlema ning tagatist müüma, siis hüvitab EIS pangale käenduse jäägi suuruse summa.
EIS-i käendusel on võimalik laenu saada kuni 90% ulatuses turuväärtusest.
Kui maksevõime lubab, tasub kaaluda maksimaalse laenusumma võtmist, kasutades EIS-i käendust ja suunata oma raha pigem korteri sisustamisse. Sageli võetakse sisustuse jaoks hiljem eraldi kallim väikelaen, kuid see võib tuua kaasa ülemäärase laenukoormuse. Parem on planeerida ette ja kasutada olemasolevaid võimalusi targalt – nii saab vältida tarbetuid lisakulutusi.
3) Vanemad kingivad lapsele omafinantseeringu summa või osa sellest
Kui perel on võimalik, siis nende rahaline toetus noorele elluastujale võib täiendada või asendada täielikult tema enda kogutud omafinantseeringut. Sellest hoolimata tuleb noorel leida endale sobiv kinnisvara, võrrelda erinevaid laenupakkujaid, tegeleda dokumentidega ning külastada notarit. Samas annab vanemate toetus hea stardi, mis võib muuta oma kodu soetamise realistlikumaks eesmärgiks.
4) Vanemad annavad oma kinnisvara kodulaenu tagatiseks, vähendades omafinantseeringut
Vanematel on võimalik lapse iseseisva elu algust toetada ka isikliku kinnisvaraga, mida saab kasutada lapse kodulaenu tagatisena. Sel juhul ei ole vanematel vaja raha välja käia, kuid nende vara aitab noorel vähendada omafinantseeringu nõuet.
Vanematel on võimalik lapse iseseisva elu algust toetada ka isikliku kinnisvaraga, mida saab kasutada lapse kodulaenu tagatisena.
Ka päranduseks või kingituseks saadud kinnisvara aitab laenu saada ning seda isegi siis, kui seda ei kasutata laenu tagatisena. Sellise vara olemasolu näitab pangale, et laenuvõtjal on olemas varaline tagavara. Kui selline laenutaotleja peakski sattuma makseraskustesse, annab kinnisvara olemasolu pangale kindluse, et inimene suudab võetud kohustustega hakkama saada, näiteks müües ühe oma varadest.
5) Kogu omafinantseering ise või koos elukaaslasega
Kodulaenu sissemakseks vajaliku summa kiireks kogumiseks on võimalik ka üürikorteri asemel vanematekodus elada ja töötada lühiajaliselt suurema koormusega, näiteks mitmel töökohal. See võib olla kurnav ja pikaajaliselt mitte jätkusuutlik, ent ajutise lahendusena võib see aidata kiiresti kodu omafinantseering kokku koguda.
Kinnisvara ostmine on lihtsam ka siis, kui seda teha koos elukaaslasega. Ühise kodulaenu puhul jagunevad kõik kulud kahe peale – sissemakse kogumine läheb kiiremini ning suurem ühine sissetulek võimaldab ka suuremat laenusummat. Samas tuleb arvestada, et pank ei ütle kunagi, kes kui palju laenu eest tasuma peab – laenu eest vastutavad laenuvõtjad solidaarselt ehk panga jaoks ei ole vahet, kes maksab. Laenu kuumakse läheb alati maha ühe inimese kontolt, mistõttu on oluline, et rahalised kokkulepped oleksid eelnevalt selgelt läbi arutatud.
Ühise kodulaenu puhul jagunevad kõik kulud kahe peale – sissemakse kogumine läheb kiiremini ning suurem ühine sissetulek võimaldab ka suuremat laenusummat.
Kodu ostmisel tasub arvestada ka mitmete lisakuludega, mille peale noored tihtipeale ei pruugi tulla. Nendeks on näiteks notaritasu, kinnisvara hindamise kulud, kodukindlustus ja vajadusel finantsriskikindlustus. Lisaks tuleb arvestada kodu sisustuskuludega – isegi möbleeritud korteri puhul võib vaja minna rohkem, kui esialgu tundub. Kui noor pole kunagi varem üksi elanud, ei pruugi ta hoomata, kui palju väikseid, aga väga vajalikke asju on puudu – alustades söögiriistadest kuni padja ja tekini.
Iga laenuga koduostja peaks alati enda jaoks läbi mõtlema ka plaan B:
- Laenukindlustus – aitab katta laenumakseid ajutiste makseraskuste korral, näiteks töökaotuse või haigestumise korral.
- Maksepuhkus – raskuste ilmnemisel tasub kohe ühendust võtta pangaga, et taotleda ajutist maksepuhkust või muuta laenutingimusi.
- Kinnisvara väljaüürimine – võib kodu ajutiselt üürile anda ning ise kolida soodsama üüriga korterisse.
- Kinnisvara müük – kui muud lahendused ei toimi, võib alati kaaluda kinnisvara müüki. Kuigi see võib tunduda drastiline, on see sageli parem kui võlgadesse sattumine.
Siiski tasub meeles pidada, et igaüks ei pea endale noorena kohe kodu ostma. Kui noor pole veel kindel, kus ta tahab elada, soovib reisida või alles otsib oma kohta, võib üürikodu olla oluliselt paindlikum ja sobivam valik. Kodu ostmine on suur otsus, mis vajab põhjalikku läbimõtlemist.
Hoolimata sellest, kas koduostmine on lähitulevikus plaanis või mitte, on alati mõistlik harjutada regulaarselt säästmist. Suurem säästusumma pakub kindlustunnet – nii tulevase sissemakse, ootamatute kulude kui ka unistuste teostamiseks.





