Paljud käsimüügiravimid mõjutavad organismi talitlust ning nende kasutamine nõuab teadlikkust näidustustest, vastunäidustustest ja võimalikest kõrvaltoimetest. Näiteks paratsetamoolil on kitsas ohutusvaru ning selle üledoos võib põhjustada maksakahjustust, ksülometasoliini sisaldavad ninaspreid võivad pikaajalisel kasutamisel tekitada sõltuvust ning pseudoefedriin võib tõsta vererõhku ja mõjutada südame tööd. Apteeker rõhutab, et ravimite müük peaks toimuma koos spetsialisti nõustamisega, sest valesti kasutatuna võivad käsimüügiravimid põhjustada terviseriske. Näiteks Rootsis tõi käsimüügiravimite müügi laiendamine mitteapteekidesse kaasa paratsetamooli mürgistuste sagenemise.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Mitmed igapäevaselt kasutatavad ja populaarsed käsimüügiravimid ei ole sugugi nii ohutud, kui sageli arvatakse. Kõik ravimid mõjutavad organismi talitlust ning nende kasutamine eeldab nõustamist või ravimi infolehega tutvumist. Südameapteegi proviisori Gerda Nelise hinnangul võib ilma apteekri nõustamiseta ravimite tarvitamine viia tõsiste terviseriskideni.
„Ravim – isegi käsimüügis olev ravim – ei ole tavaline tarbekaup,“ rõhutas proviisor Gerda Nelis. „Erinevalt igapäevastest toodetest mõjutavad ravimid otseselt organismi talitlust ning nende kasutamine eeldab teadlikkust nii näidustustest, vastunäidustustest kui ka võimalikest koos- ja kõrvaltoimetest.“
Foto: Freepik
Ta lisas, et lihtne kättesaadavus võib jätta eksliku mulje, justkui oleks tegemist riskivaba tootega. „Tegelikkuses võib ka käsimüügiravimi vale valik, sobimatu annus või kasutamine vales olukorras tuua kaasa rohkem kahju kui kasu. Eriti suur risk tekib siis, kui inimene kasutab samaaegselt mitut ravimit ega pruugi teada, kuidas need omavahel või tema terviseseisundiga kokku sobivad,“ selgitas Nelis, rõhutades, et seetõttu ei tohiks ravimi ost olla pelgalt kiire ostuotsus poeletilt, vaid peaks alati käima käsikäes spetsialisti nõuandega.
Paratsetamoolil on kitsas ohutusvaru
Ühe enim kasutatud toimeainena tõi apteeker esile paratsetamooli, mida leidub paljudes valu- ja ka külmetusravimites. „Paratsetamoolil on kitsas ohutusvaru,“ selgitas Nelis. „See tähendab, et maksimaalsete annuste ületamine, kas tahtmatult või teadmatusest, võib põhjustada ägeda maksakahjustuse.“
Foto: Freepik
Tema sõnul on levinud olukord, kus inimene kasutab korraga mitut sama toimeainet sisaldavat ravimit, näiteks paratsetamooli sisaldavat „gripiteed“ ja lisaks paratsetamooli tabletti, teadmata, et tegemist on sisuliselt topeltannusega.
Ninasprei võib tekitada sõltuvust
Teise näitena tõi proviisor välja ksülometasoliini sisaldavad ninaspreid. „Selle toimeainega ninaspreid on küll väga efektiivsed ninakinnisuse leevendajad, kuid neid tohib kasutada maksimaalselt 5–7 päeva 2-3 korda päevas. Kui seda perioodi ületada, võib pikaajalisel kasutamisel tekkida ravimist põhjustatud nohu,“ lausus Nelis.
Foto: Freepik
Tema sõnul võib ksülometasoliini ninaspreisid kasutades sattuda kergesti nõiaringi: mida rohkem spreid kasutada, seda rohkem seda vaja läheb ja seda keerulisem on kasutamist lõpetada.
Levinud nohuravim ei sobi kõigile
Kolmanda riskigrupina tõi Südameapteegi proviisor välja pseudoefedriini sisaldavad külmetusravimid.
„See toimeaine võib tõsta vererõhku ja kiirendada pulssi. Eakate ja kroonilisi haigusi põdevate inimeste puhul võib see halvendada kõrgvererõhutõbe, südamerütmihäireid ja südamepuudulikkust,“ selgitas Nelis. Lisaks võib pseudoefedriin mõjutada teiste ravimite toimet ja suurendada ohtlike koostoimete riski.
Foto: Freepik
Nõustamise roll on kriitilise tähtsusega
Apteeker pani kõigile südamele, et apteegis ei müüda ainult ravimeid, vaid pakutakse alati ravimite juurde ka nõustamist. Seetõttu ei pea ta õigeks, kui ravimid oleksid müügiletil tanklates või toidupoodides.
Apteegis ei müüda ainult ravimeid, vaid pakutakse alati ravimite juurde ka nõustamist.
“Lähiriikidest näiteks Rootsi kogemus näitab, et käsimüügiravimite müügi laiendamine väljapoole apteeke võib osutuda ohtlikuks. Nimelt pärast seda, kui 2009. aastal lubati paratsetamooli müük ka mitteapteekidesse, näiteks supermarketitesse, suurenes paratsetamooli mürgistuste esinemissagedus nelja aastaga ligikaudu 40% (11,5-lt juhult 100 000 elaniku kohta 2009. aastal 16,2-ni 2013. aastal). Kasvu taustal otsustas Rootsi ravimiamet 2015. aastal piirata paratsetamooli tablettide müügi taas ainult apteekidesse,” tõi Nelis välja.
Tema sõnul võib ravimite müügi laiendamine viia olukorrani, kus tervisenõu annavad inimesed ilma vastava hariduseta või omaenda kogemuse baasilt, mis võib ohtlikuks osutuda. „Mugavus ei saa olla ainus argument, kui kaalul on inimeste tervis,“ rõhutas Nelis. „Käsimüügiravimi mõiste ei tähenda, et ravim on riskivaba – see tähendab, et seda saab kasutada ilma retseptita, kuid koos professionaalse nõustamisega.“
