Antibiootikumid on asendamatud ravimid bakteriaalsete haigustega võitlemiseks, kuid paratamatult mõjutavad need samal ajal ka organismi normaalset mikrofloorat. Apteeker selgitab, miks tuleb antibiootikumide kõrvale võtta probiootikume, lükkab ümber levinud müüdid ning jagab nõuandeid, kuidas toetada oma organismi nii kuuri ajal kui ka pärast seda.

Antibiootikumid on mõeldud haigusi põhjustavate bakterite hävitamiseks või nende paljunemise pidurdamiseks, kuid sageli mõjutavad need samal ajal ka organismi normaalset bakterikooslust ehk mikrofloorat. Kuna ravim ei oska kehas eristada häid ja halbu baktereid, võivad antibiootikumide võtmisega koos haigustekitajatega kaduda ka meie kehaomased head mikroobid, mille tagajärjel kõhu normaalne tasakaal häirub.

„Kui kõhu normaalne mikrofloora saab häiritud, võivad tekkida kõhulahtisus, kõhuvalu, puhitused, iiveldus või muud seedehäired,“ hoiatas Südameapteegi proviisor Gerda Nelis. Kuigi enamikul inimestest on need häired õnneks kerged ja mööduvad ning bakterikooslus hakkab pärast ravi lõppu iseeneslikult taastuma, võib täielik taastumine siiski võtta nädalaid või isegi kuid. Mõne mikroobirühma osakaal võib apteekri sõnutsi aga jääda muutunuks veelgi pikemaks ajaks.

Kuidas probiootikume võtta?

“Probiootikume soovitataksegi eelkõige selleks, et vähendada antibiootikumidega seotud seedeprobleemide, peamiselt kõhulahtisuse riski. Uuringud on näidanud, et õiged probiootikumid võivad seda riski vähendada ligikaudu kolmandiku võrra, kuid täpne toime oleneb suuresti mikroobitüvest, annusest ja inimesest endast. Seega ei saa väita, et absoluutselt iga antibiootikumi kasutaja peab tingimata probiootikumi võtma,” lausus Nelis.

Tema sõnul võib probiootikumidest olla kõige suurem kasu inimestel, kellel on varasemate antibiootikumikuuridega tekkinud kõhulahtisus, kes saavad laia toimespektriga antibiootikume või kasutavad korraga mitut ravimit. Samuti võivad probiootikumid olla eriti asjakohased nende puhul, kelle antibiootikumikuur kestab tavapärasest kauem või kellel esineb muudel põhjustel suurem risk seedetrakti kõrvaltoimete tekkeks.

Sõltumata sellest, kas kuulutakse riskirühma, on soovitatav probiootikumidega alustada kohe antibiootikumikuuri alguses. “Häid baktereid sisaldav preparaat tuleks üldjuhul võtta antibiootikumist umbes 2–3 tundi eraldi, et ravim ei vähendaks kohe kasulike bakterite elujõulisust. Erandiks on pärmseen Saccharomyces boulardii, mida antibiootikumid otseselt ei hävita, kuid ka selle puhul tuleb hoolikalt järgida preparaadi juhiseid. Probiootikumi tarvitamist võiks ja võib jätkata veel umbes üks kuni kaks nädalat pärast ravikuuri lõppu,” sõnas Nelis.

Kas eelistada toidu või tableti kujul probiootikume?

Rahva seas levib vahel müüt, nagu ei töötaks tableti, kapsli või pulbri kujul probiootikumid üldse ja eelistama peaks hapukapsast, kimchit või jogurtit. Proviisor Gerda Nelis lükkab selle ümber, kinnitades, et kapsli või pulbri kujul probiootikum toimib tegelikult väga hästi, kui preparaat sisaldab piisavas koguses just sellist mikroobitüve, mille toime on konkreetse probleemi puhul uuringutega tõestatud. Samas tasub meeles pidada, et pakendile kirjutatud suur bakterite arv ei tähenda automaatselt head või tõendatud toimet, mistõttu tuleks probiootikumi valikul apteekriga konsulteerida.

“Kuigi jogurt, keefir, hapukapsas ja kimchi on tervisliku menüü väärtuslik osa ning fermenteeritud toidu regulaarne tarbimine suurendab soolestiku mikroobide mitmekesisust, on toidus sisalduvate mikroobide liigid ja kogused väga varieeruvad. Lisaks võivad kuumutatud või pastöriseeritud toodetes elusad mikroorganismid olla hävinud. Uuritud probiootikum annab kindla tüve ja annuse, toit aga pakub lisaks kiudaineid, vitamiine ja muid kasulikke ühendeid, mistõttu ei pea neid kahte vastandama. Tasakaalustatud ja kiudainerikas toit on soolestiku taastumise alus ning vajaduse korral võib sellele lisada sobiva probiootikumi,” kirjeldas Südameapteegi proviisor.

Probiootikum tuleks valida tervisemurest lähtuvalt

Probiootikumide vahel on apteekri sõnul tegelikult väga suur vahe, sest nende toime on rangelt tüvespetsiifiline. “Kõik preparaadid ei sisalda samu mikroorganisme ning ühe toote uuringutulemusi ei saa automaatselt üle kanda teisele. Probiootikumi toime oleneb eelkõige konkreetsest mikroobitüvest või tüvede kombinatsioonist, annusest, kasutamise kestusest ja sellest, millise probleemi korral seda kasutatakse,” nentis Gerda Nelis.

Lisaks kõhuprobleemidele võivad antibiootikumid vähendada ka tupes kaitsvaid piimhappebaktereid ehk laktobatsille, mis võib soodustada mikrofloora tasakaaluhäireid või pärmseene Candida vohamist. Kuna seda kõigil naistel ei teki, ei ole ennetavat ravi vaja automaatselt kasutada. Tupe mikrofloora riski vähendamiseks soovitas Nelis vältida lõhnastatud ja tarbetult antibakteriaalseid intiimpesuvahendeid ning pesta välissuguelundeid õrnalt vaid vee või sobiva lõhnatu pesuvahendiga.

“Samuti tuleks niisked spordi- või ujumisriided kiiresti kuivade vastu vahetada, mitte kasutada ennetavalt seenevastaseid ravimeid ilma arsti soovituseta ning kasutada antibiootikume ainult kindla näidustuse korral. Kuigi suukaudsete või vaginaalsete probiootikumide kasutamist tupehäirete ennetamiseks uuritakse, ei ole tõendus praegu veel nii tugev, et neid saaks kõigile kindlalt soovitada,” nentis Südameapteegi proviisor.

Apteekri kuldreeglid soolestiku tervise hoidmiseks

1. Kasuta antibiootikume õigesti: ainult bakteriaalse infektsiooni korral, õiges annuses ja arsti määratud aja jooksul
2. Ära lähtu ainult sümptomitest: kõhulahtisuse puudumine ei tähenda, et mikrobioom pole antibiootikumidest mõjutatud.
3. Toeta soolestiku tervist toiduga: eelista mitmekesist toiduvalikut, mis sisaldab nii täisteratooteid, köögivilju, kaunvilju, puuvilju, marju, pähkleid ja taluvuse korral ka fermenteeritud toite.