Võru Kagukeskuses peeti naistepäeva eel Lõuna-Eesti mini- ja õpilasfirmade kevadlaata. Kõigi aegade suurima osalejate arvuga laadal anti esimest korda välja ka 500-eurone preemia parimale umakultuuri kandjale.

Parima umakultuuri edendaja auhinna pälvis minifirma Pärimuster Setomaa koolide Värska õppekohast, kelle tooteks on puidust lauamäng „Seikleme Setomaal“. Žürii esimees Margus Timmo sõnas auhinda üle andes, et Võru maakond on väga rikas tänu oma Seto ja Võro kultuuriruumile ning nii mitmedki firmad väärisid seda kultuurikandja tiitlit: „Žürii jõudis siiski üksmeelele, et auhind läheb neile noortele, kes omal leebel moel hoiavad pärimuskultuuri au sees tasakaalukuse, tarkuse ja mänguga, tehes pärimuskultuuri kandmise huvitavamaks.“

„Žürii jõudis siiski üksmeelele, et auhind läheb neile noortele, kes omal leebel moel hoiavad pärimuskultuuri au sees tasakaalukuse, tarkuse ja mänguga, tehes pärimuskultuuri kandmise huvitavamaks.“

Parima koostöö eripreemia pälvis Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi ja Setomaa Gümnaasiumi koostöös sündinud minifirma Söömka. Parima maitse eriauhinna sai minifirma MÕM Vastseliina Gümnaasiumist. Nemad pakkusid õunamahla väikestes pakendites. Valdkondadeülese koostöö eest pälvis eriauhinna õpilasfirma SnapBoard Valgamaa Kutseõppekeskusest, kes valmistas nii leiba, lahtikäiva lõikelaua kui ka puust nutikõlareid mobiiltelefonidele.

Parimaid valiti mitu

Parima minifirma tiitli viis endaga Antsla Gümnaasiumi firma MerBella. Parimaks õpilasfirmaks tunnistati Nõo Reaalgümnaasiumi KülgeKa. Nende tipptooteks oli poekoti või pükste külge kinnitatav „tasku“ – väike kotike, mida saab klõpsudega kergesti kinnitada ja lahti võtta.

Žürii liige, Võru linnavolikogu aseesimees Toomas Sarapuu ütles, et ostis endalegi sellise. „Võib-olla võiks neid kategooriaid isegi rohkem olla. Meile anti võimalus anda välja ka kolm eripreemiat toodetele, mida oli keeruline täpselt ühte kategooriasse paigutada, aga mis olid siiski väga head. Minu poolest võiks neid kategooriaid, mille eest premeerida, isegi rohkem olla,“ nentis ta pärast laata.

Säravaima müügitähe tiitli pälvis Hendrik Georg Suvi Tartu Waldorfgümnaasiumi õpilasfirmast Kiku-Tikud. Nad olid laadale tulnud maitsestatud hambatikkudega.

Kasu on märgatav

Võrumaa Arenduskeskuse noorte ettevõtlikkuse projektijuht ja kevadlaada peakorraldaja Kadi Kaur tundis heameelt rekordiliselt suure osalejate arvu üle ning tõi välja ka kevadlaada eripära ehk üleskutse siduda oma toode Võro-Seto kultuuripärandiga. Noored ettevõtjad olid seda seekordsel laadal suutnud oma toodetes esile tuua isegi siis, kui nad tulid väljastpoolt Võru maakonda.

„See, millisena need õpilased lähevad sellesse programmi õppeaasta alguses ja millisena nad sealt välja tulevad lõpus, on kaks täiesti erinevat asja. Nad muutuvad palju julgemaks, suhtlevamaks ja enesekindlamaks ning õpivad väga palju uusi oskusi – rahatarkust ja ettevõtlikkust. See kasu on väga mitmekesine,“ kinnitas Kaur.

Võru Kagukeskuses toimunud laadal kauplesid mini- ja õpilasfirmad kuuest Lõuna-Eesti maakonnast: Võru-, Põlva- ja Valgamaalt ning Viljandi-, Jõgeva- ja Tartumaalt. Lisaks põhikooli lõpuklasside ning gümnaasiuminoorte mini- ja õpilasfirmadele olid laadal esindatud ka kõige väiksemad ehk mini-minifirmad.

• Lõuna-Eesti mini- ja õpilasfirmade kevadlaata korraldas Võrumaa Arenduskeskus ning see viidi ellu meetme „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond“ koostööprojekti „Lõuna-Eesti ettevõtlikud noored (LEEN)“ vahenditest Tartumaa Omavalitsuste Liidu, SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse, SA Põlvamaa Arenduskeskuse, Tartu Ärinõuandla SA, SA Valgamaa Arenguagentuuri, SA Viljandimaa Arenduskeskuse ja SA Võrumaa Arenduskeskuse koostöös.

Rubriigis „Luup Lõunas“ viib sind teleajakirjanik Üllar Luup otse sündmuste keskele – sinna, kus kohtuvad Lõuna-Eesti lummav loodus, tugev kogukonnavaim ja värvikad inimesed.

Luup on kogenud ajakirjanik, kes vahetas pealinna tempo Lõuna-Eesti rahuliku ja omanäolise elurütmi vastu. Ta kolis Piusa kanti, Tamme külla, kus on võtnud ette põneva väljakutse – taastada ja anda uus elu kunagisele kauplusehoonele.

Kuigi elukoht on muutunud, pole kadunud kirg ajakirjanduse vastu. Vastupidi – ta on jäänud truuks oma kutsumusele ning toob nüüd vaatajate ja lugejateni Lõuna-Eesti elu ehedal ja vahetul kujul. See on ehe ja vahetu pilk elule väljaspool suurlinna, täis oma nägu, oma lugu ja seda päris „uma mekki“.

Üllar jagab GoodNewsi veergudel nii oma tähelepanekuid, uudiseid kuid ka haaravaid reportaaže Lõuna-Eesti tegemistest. Lisaks valmivad tema lood ka Oma TV-s, kus vaatajateni jõuavad intervjuud ja reportaažid kohalike inimestega, mis on leidnud tee paljude südamesse ning koguvad üha enam populaarsust.