Statistikaameti andmetel töötas Eestis 2025. aastal osalise tööajaga umbes 15 protsenti töötajatest, mis näitab, et osaline tööaeg on levinud nähtus. Inimesed valivad osalise tööaja erinevatel põhjustel, näiteks õpingute, perekondlike kohustuste või tervise tõttu ning nende töösoovid võivad eluetappide lõikes muutuda. Ajutise töö platvormi müügijuht Paul-Markus Orav rõhutab, et tööandjad peaksid arvestama erinevate töövormidega, sest see võimaldab jõuda laiemate kandidaatide ringini. Samas jäävad täistööajaga töökohad endiselt tööturu oluliseks osaks.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Statistikaameti andmetel töötas Eestis 2025. aastal osalise tööajaga 105 500 inimest vanuses 15 kuni 74 aastat. See on umbes 15 protsenti kõigist töötajatest. Ajutise töö platvormi Workise müügijuhi Paul-Markus Orava sõnul tasub ettevõtetel näha tööampsudes võimalust jõuda veel rohkema hulga kandidaatideni.
„Statistika ei näita, kui paljud osakoormusega töötajatest sooviksid rohkem töötada, kuid arvud kinnitavad, et osaline tööaeg ei ole Eestis marginaalne nähtus,“ nendib ajutise töö platvormi Workise müügijuht Paul-Markus Orav.
Foto: Freepik
Inimesed töötavad osalise tööajaga eri põhjustel. Tööaega mõjutavad õpingud, perekondlikud kohustused, tervis, sobivate töövõimaluste olemasolu või teadlik soov töötada vähem tunde. „Inimesed kipuvad endiselt nägema täistööajaga töökohta eesmärgina, mille poole püüelda. Paljude jaoks ongi see ideaalne lahendus, kuid me ei tohiks eeldada, et kõik muud võimalused on ajutised või teisejärgulised. Inimesed teevad eri eluetappides üsna praktilisi otsuseid selle kohta, kui palju nad töötada soovivad,“ ütleb Orav.
Inimesed teevad eri eluetappides üsna praktilisi otsuseid selle kohta, kui palju nad töötada soovivad.
Tema sõnul on see eristus oluline tööandjatele, kes vajavad tööjõudu. Kui inimene ei soovi täiskohaga tööd, ei tähenda see, et ta poleks valmis üldse töötama. Ta võib olla saadaval 20 või 30 tundi nädalas, kindlatel nädalapäevadel, piiratud perioodi jooksul või teise töökoha kõrvalt. Kui tööandja pakub ainult tavapärast täiskohta, jääb selline inimene kandidaatide hulgast välja.
Ka inimese enda töökorraldus võib tööelu jooksul muutuda. Ühel perioodil võib ta töötada väga intensiivselt ja seejärel koormust teadlikult vähendada või suurendada sissetulekut põhitöö kõrvalt tehtava lisatööga. Orava sõnul ei tähenda liikumine eri töövormide vahel ebastabiilsust. See peegeldab sageli seda, kui palju inimene parajasti töötada saab või soovib.
Foto: Freepik
„Mõne ametikoha jaoks on kindlasti vaja täiskohaga töötajat ja pidevat vastutust. Paljudes kohtades saab töökoormust aga jaotada teisiti, kombineerides püsivaid ja ajutisi töötajaid. Kui tööandja määratleb personalivajaduse ainult täiskohtades, kitsendab ta kandidaatide valikut juba enne värbamise algust,“ ütleb Orav.
Orava sõnul jäävad püsivad täistööajaga töökohad tööturu oluliseks osaks. Tööandjad, kes arvestavad ka teiste töövormidega, jõuavad aga töötajateni, kelleni tavaline töökuulutus ei pruugi jõuda.
