TI-Hüppe haridusprogrammi esimesel aastal kaasati peaaegu kõik Eesti gümnaasiumid, kus ligi 5000 õpetajat ja 20 000 õpilast kasutasid tehisintellekti õppetegevustes. Enamik õpetajatest rakendas tehisaru oma töös ning muutis selle mõjul ka õpetamismeetodeid. Programmi raames loodi õpilastele õppimist toetav rakendus ITI, mis suunab õpilasi ise lahendusi leidma, ning tehisaru mõju õppimisele uuritakse teaduslikult koostöös Tartu ja Stanfordi ülikoolidega. Järgmisel õppeaastal plaanitakse programmi laiendada kogu gümnaasiumiastmele ning kaalutakse selle viimist ka kutse- ja põhikoolidesse.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
TI-Hüppe haridusprogrammi esimene aasta tõi tehisaru peaaegu igasse Eesti gümnaasiumisse, 94% programmis osalenud õpetajatest kasutas tehisaru oma töös ja 63% on selle mõjul oma õpetamist ümber kujundanud. President Alar Karise kutsel arutati eile Kadrioru Jääkeldris korraldatud ümarlaual uue haridusprogrammi tulemusi ja järgmisi samme, sealhulgas võimalikku laienemist kutsekoolidesse ja põhikoolide õpetajateni. Pärast Jääkeldris toimunud arutelu tänati Roosiaias enam kui 300 õpetajat üle Eesti, kes aitasid kaasa TI-Hüppe esimese õppeaasta elluviimisele.
Lõppeval õppeaastal tegi TI-Hüppe haridusprogrammis kaasa 156 gümnaasiumist 154, kus osales ligikaudu 5000 õpetajat ja 20 000 õpilast 10. ja 11. klassidest. Juba augustis 2025 said õpetajad ligipääsu ChatGPT või Gemini tasulisele versioonile ning jaanuaris tehti õpilastele kättesaadavaks õppimist toetav õpirakendus ITI, mis on loodud koostöös Eesti teadlaste ja OpenAI-ga.
„Haridus peab astuma ühte sammu ühiskonna vajadustega ja meie teadmistega sellest, kuidas inimene päriselt teadmisi ja oskusi omandab. Tehnoloogiline pööre on andnud meile vajaduse ja võimaluse mõtestada ümber, mida, milleks ja kuidas õpetada,” märkis president Karis.
„TI-Hüppe esimene aasta on andnud meile ühtlasi teadmise, et nii Eesti õpetaja kui ka õpilane suudab uue tehnoloogiaga suhestuda targalt, kriitiliselt ja loovalt. Suheldes tehisaru teemal palju ka mujal maailmas, saan kinnitada, et meie lähenemine tehisarule hariduses on eesrindlik oma läbimõelduse ja õppimiskesksuse poolest,” lisas riigipea.
TI-Hüppe esimene aasta on andnud meile ühtlasi teadmise, et nii Eesti õpetaja kui ka õpilane suudab uue tehnoloogiaga suhestuda targalt, kriitiliselt ja loovalt.
Sügisel algaval õppeaastal laiendatakse haridusprogrammi kogu gümnaasiumiastmele ning praegu käivad Haridus- ja Teadusministeeriumis ettevalmistused, kas viia programm ka kutsekoolidesse ja põhikoolide õpetajateni.
„Kutsehariduses tuleb arvestada erialade ja õppekorralduse eripära ning põhikooli õpetajaid tuleb toetada tehisaruoskuste omandamisel,” ütles haridus- ja teadusminister Kristina Kallas. „Seejuures ei tohi tehisaru asendada õpetajat ega õppimist, vaid peab olema tööriist parema hariduse teenistuses,“ selgitas ta.
Kallase sõnul oli programmi esimese aasta eesmärk aidata koolidel tehisaru kasutamist süsteemselt alustada. „Koolide valmisolek oli väga erinev: mõni oli meist juba ees, mõni alles alustas. Meie eesmärk ei ole mitte see, et õpilased kasutaksid tehisaru võimalikult palju, vaid et kool oskaks tehisaru võimalusi rakendada õppimist toetavalt ja seada piire seal, kus see hakkab asendama õpilase enda mõtlemist,“ ütles Kallas.
TI-Hüppe tegevjuhi Ivo Visaku sõnul on ava-aasta mõju üks olulisimaid ilminguid õpetajate koosõppimise soodustamine: ligikaudu kahes kolmandikus koolides hakkasid tööle õpiringid või muud koostöövormid, kus õpetajad arutasid tehisaru kasutamist ja jagasid häid praktikaid ning leppisid kokku, kuidas neid lahendusi õppetöös kasutada. „Kõige tähtsam muutus aastaga oligi see, et koolides hakati laialdasemalt arutlema koduste tööde, tagasiside ja hindamise mõtte üle,“ lisas Visak.
Tehisaru kasutab valdav osa õpetajaid
Esimese õppeaasta lõpus tehtud küsitlus näitas, et 94% TI-Hüppe programmis osalenud õpetajatest kasutas tehisaru oma töös ja 63% õpetajatest on selle mõjul oma õpetamist ümber kujundanud. Kõige sagedamini kasutavad nad tehisaru erineva raskusastmega õppematerjalide ja ülesannete loomiseks, tundide ettevalmistamiseks, tagasiside andmiseks ning halduskoormuse vähendamiseks.
Kaks kolmandikku õpetajatest on andnud õpilastele ülesandeid, kus tehisaru kasutamine on lubatud või vajalik. Õpetajad hindavad tänu sellele oma keskmiseks ajavõiduks ligikaudu kaks tundi nädalas.
Õpirakendus ITI ei tee õpilase eest tööd ära
Haridusprogrammi raames loodi Eesti õpilastele tuutori tüüpi õpirakendus ITI, mis ei anna kohe valmisvastust, vaid suunab õppijat küsimuste ja selgituste abil ise lahenduseni jõudma. Õppeaasta lõpuks kasutas õpirakendust üle 12 000 õpilase, neist ligikaudu 4000 igal nädalal aktiivselt. Õpilased tegid ava-aastal ITI-s kokku umbes 10 000 õpisessiooni nädalas.
Õpilased kasutavad õpirakendust õppesisu mõtestamiseks, ülesannete samm-sammult lahendamiseks, selgituste ja tagasiside küsimiseks, keeletoeks, programmeerimiseks ning õppimise planeerimiseks.
„Tagasiside õpirakendusele on olnud korraga julgustav ja kriitiline: õpilased on öelnud, et ITI võib olla tüütu, sest ta küsib palju ega anna kohe vastust ette,“ ütles Visak. „Aga just see ongi õppimist toetava rakenduse mõte: hoida mõtlemine õpilase käes, mitte anda seda ülesannet tehisarule ära. Praegu kogume infot õpirakenduse kasutuskogemuste kohta, mille põhjal saame seda edasi arendada,“ jätkas Visak.
Mõju uuritakse teaduslikult
Tehisaru mõju Eesti õpilaste õppimisele uurib Tartu Ülikool koostöös Stanfordi Ülikooliga ja ettevõttega OpenAI. Uuringusse on kaasatud ligikaudu 100 Eesti gümnaasiumi ja üle 9000 õpilase. TI-Hüppe mõju hindamiseks korraldati õpilaste seas kaks küsitlust (märtsis ja mais), et mõista muu hulgas, kas programmi rakendamise jooksul on paranenud nende arusaam õppimisest ja kasvanud tehisaru kirjaoskus.
„Sellise ulatusega uuring on maailmas ainulaadne ning teiste riikide huvi Eesti kogemuse vastu on suur,“ ütles uuringujuht, Tartu Ülikooli arvutusliku neuroteaduse ja tehisintellekti kaasprofessor Jaan Aru. „Oleme tänulikud kõigile koolidele ja õpilastele, kes uuringus osalesid. Suvel alustame andmete analüüsi, mis aitab meil paremini mõista, milline on TI-Hüppe mõju õppimisele ja õpilaste tehisaru kirjaoskusele,“ ütles Aru.
Juuni alguses valmis Eesti Keele Instituudil keelemudelite mõõdupuu, millega saab võrrelda, kui hästi saavad erinevad tehisarumudelid hakkama eesti keele ja kultuuriruumi tundmisega. Tulemused aitavad TI-Hüppe sihtasutusel teha koos tehnoloogiapartneritega arendusotsuseid, et nii õpilaste kui ka õpetajate kasutatavad tehisarurakendused oleksid täpsemad ja arusaadavamad ning paremini Eesti kooli vajadustega kooskõlas.
Jääkeldris TI-Hüppe kokkuvõtvas ümarlauas osalesid president Alar Karise kutsel TI-Hüppe eestvedajad, Pelgulinna Riigigümnaasiumi õpilased, Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad, tehisaru uurijad ning erasektoris tegutsevad haridusprogrammi toetajad ja kaasamõtlejad.
TI-Hüpe on president Alar Karise ning Haridus- ja Teadusministeeriumi algatatud Euroopa esimene riiklik haridusprogramm, mille eesmärk on toetada koole tehisaru mõtestatud kasutamisel ning aidata õpetajatel ja õpilastel arendada tehisarukirjaoskust. Programmi viiakse ellu riigi ja erasektori koostöös.
