Kas sina teadsid?

Väiksemas delfiinikarjas on 6-20 looma. Kõige suuremas karjas on mõnikord kuni tuhatkond isendit. Karja liikumist korraldab juht, üks vanimaid delfiine, teda abistavad “luurajatena” ette saadetud isasloomad. Delfiinid suhtlevad üksteisega ja abistavad hättasattunud kaaslast. Nad pääsevad sageli põgenema mõõkvaalade piiramisrõngast ning võivad rünnata ohtlikku haid. Delfiinid on ka täis mängulusti ja teevad lakkamatuid piruette. Nad suhtlevad […]

Vanasti jutustasid Antarktikas merd kündnud vaalakütid, et nägid seal ilma soomusteta ja vereta kalu. Need olid jääkalad. Tegelikult on veekalade veri värvitu. Jääkalu on umbes viisteist liiki ja nii nagu kõigil lõunaookeanis elavatel kaladel, on ka nende kehas külmumisvastane aine, mis võimaldab taluda 0 kraadist madalamaid temperatuure.

Kui meriroosil on hirm või ta leiab end veest väljas, siis tõmbab ta kombitsad sisse ja muutub keraks, jättes nähtavale ainult väikese avause.

Tegelikkuses pole see rai siiski nii hirmuäratav, nagu algul näib. Tema kahe sarve vahel asuv alati pärani avatud suu neelab vaid planktonit ja väikseid kalu. Sarvikrai ujub vees uimi liigutades, nagu linnud liigutavad tiibu, ning kasutab ka pinnahoovusi. Ta lend vees on väga graatsiline. Veest välja hüpanud sarvikrai 6 meetri pikkune ja kuni 2 tonni […]

Kaheksajalg muudab värvi olenevalt olukorrast. Ohtu aimates muutub ta üleni valgeks ja poeb peitu. Võitlusse astudes värvub kaheksajalg punaseks. Hädaolukorras paiskab kaheksajalg tindinäärmest välja tumeda pilve, mille varjus on teda võimatu avastada. Samuti suudab ta kiiresti värvuda ümbritseva keskkonnaga ühte tooni.

Palud avamerel elavad kalad tulevad rannavette või korallrahude juurde, et lasta end soomuste külge kinnitunud parasiitidest puhastada. Seal on nende käsutuses “teeninduspunktid”, kus ootavad kalad-sanitarid. Andmaks märku, et nad soovivad puhastamist, liigutavad “kliendid” uimi ja mõnikord muudavad koguni värvi. Mõned kalad lasevad puhastada ka suu sisemust ja hambaid. Nad avavad lõuad pärani, et sanitarkala saaks […]

Vaalad on elupaigaks paljudele parasiitidele, teiste seas ka tillukeste krevettidega sarnanevatele meritäidele. Nad kinnituvad jalgupidi vaalaliste külge ja uuristavad naha sisse käike. Teised parasiidid on pisikese kraatri kujulised karploomad. Nad söövad vaalade ümber heljuvat planktonit. Parasiidid ei kinnitu peremeeslooma püsivalt. End lahti rebides jätavad nad nahale haavaarme.

Kõige väiksemal, kääbushail, on pikkust umbes 24 sentimeetrit. Kõige suurem, vaalhai, võib olla rohkem kui 18 meetrit pikk ja kaaluda üle 10 tonni. Ta ei ole inimesele ohtlik, sest sööb ainult planktonit.

Tsunamid ei teki tuule mõjul, vaid veealuse maavärina tagajärjel. Selle võib vallandada nii ookeani põhja laamade liikumine kui ka veealune vulkaanipurse. Seismilised nähtused kõigutavad nende kohal olevaid veemasse, mille põhjustatud kümnete kilomeetrite pikkused laine on avamerel nähtamatud. Lained võivad liikuda kuni 800 kilomeetrit tunnis, kuid meremehed peaaegu ei märkagi neid. Alles kalda lähedusse jõudes moodustuvad […]

Merevee tõusu ja mõõna põhjustavad kuu ja päike, mis tõmbavad meie planeedi vett enda poole. Selle tagajärjel ookean deformeerub pisut. Noorkuu ajal on päike, maa ja kuu ühel joonel – tõus ja mõõn on tugevad, sest kuu ja päikese gravitatsioonijõud liituvad. Kõige suurem tõusu- ja mõõnavee kõrguste vahe on 17 meetrit, mis leiab aset Kanadas […]