Eesti Kunstnike Liidu korraldatud erakorraline kunstioksjon müüs 159 teost kogusummas 2,3 miljonit eurot, mis on Eesti kunstioksjonite ajaloo kõrgeim tulemus ühe oksjoni kohta. Oksjoni tulu aitab katta kevadel petuskeemi tõttu tekkinud kahjud ning toetab edaspidi Eesti kunstnikke ja kunstielu. Müüdud teoste valiku koostasid eksperdid ning oksjonil osalesid nii liidu kunstikogust kui ka kunstnike annetatud tööd. Kõrgeimad oksjonihinnad saavutasid Jaan Elkeni, Tiit Pääsukese ja Ludmilla Siimu teosed. Juhatus plaanib tulu kasutamise kohta otsuseid teha koostöös liikmetega ning tutvustab plaane novembris toimuval kogul.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Eesti Kunstnike Liidu (EKL) toetusoksjon lõppes kogusummaga 2,3 miljonit eurot, mis on Eesti kunstioksjonite ajaloo kõrgeim tulemus ühe oksjoni kohta. Kokku müüdi 159 teost ehk 98 protsenti kõigist oksjonile pandud 162 teosest. Liit saab tänu oksjonile petuskeemist tekitatud kahjud ennaktempos katta ning kogu ülejäänud tulu suunatakse Eesti kunstnike ja kunstielu toetamiseks.
EKLi president Maarin Ektermanni sõnul ületas oksjoni tulemus kõik ootused. „Oksjonit planeerides ei julgenud me loota, et see katab kogu 700 000 euro suuruse kahju, kunstioksjonid on ju ettearvamatud. Seepärast tõmbasime liidu kulusid kokku ja otsisime ka teisi võimalusi laenukoormusest vabanemiseks. Kuid tänu inimestele, kes otsustasid kunstikogu pärleid ja annetatud teoseid soetada ning kunstnikke ja liitu nii tugevalt toetada, saame nüüd kohustused ennaktempos tasuda ja mõelda läbi plaane, kuidas oma liikmeid ja Eesti kunstielu kõige paremini toetada,“ ütles Ektermann.
Foto: Magnific
Kunstikogu osaline müük oli erandlik samm, mida sai teha sellisel kujul vaid ühe korra. „Teadsime algusest peale, et see on ühekordne otsus. Seepärast oli meile oluline korraldada avalik oksjon, kus igaühel oleks võimalus kunstikogust osa saada, mistõttu alghinnad algasid 100 eurost,“ ütles Ektermann. „Valisime teosed koos ekspertidega väga hoolikalt, et kunstikogu terviklikkus säiliks. Oksjonile läks oluliselt vähem teoseid, kui algselt plaanisime, ning seda suurem üllatus oli meile tulemus.“
Kunstnike annetusi koordineerinud Jaanus Samma sõnul väärivad erilist tänu kunstnikud, kes oksjonile oma töid annetasid. “Kõik tööd isegi ei mahtunud oksjonile ja pannakse aasta lõpus EKLi galeriides eraldi näitusmüügile,” ütles Samma.
Ajaloolised rekordid
Esimesel päeval koguti 23 500 eurot, teisel päeval 786 400 eurot ning kolmanda päeva maalide, skulptuuride ja tarbekunsti valikust müüdi 80 teost kogusummas 1,5 miljonit eurot. Laupäeval saavutas kõrgeima hinna Tiit Pääsukese teos “Lapi kakk” 185 000 euroga.
Kogu oksjoni kõrgeima haamrihinna saavutas Jaan Elkeni maal „Juhikabiin“, mis müüdi 205 000 euroga. See on elava Eesti kunstniku teose kõigi aegade kõrgeim oksjonihind. Eesti naiskunstniku teose uue oksjonirekordi püstitas Ludmilla Siimu „Rõdu“, mis müüdi 150 000 euroga. Sama hinnaga müüdi Olev Subbi „Keskpäev“, mis on Subbi kõigi aegade kõrgeim oksjonihind.
Kunstituru eksperdi Tiina Määrmanni sõnul on erakordselt hea meel, et teoste kunstiajalooline väärtus on positiivses korrelatsioonis nende väärtusega kunstiturul.
Kuhu tulu läheb
Oksjonitulu läheb eelkõige kevadel petuskeemi tõttu tekkinud kahjude katmiseks, sealhulgas laenu tagasimaksmiseks. Oksjonitulust makstakse ka kunstnikele nende osa müügitulust: liidu kunstikogust müüdud teoste autoritele või nende pärijatele 5 protsenti ja värskelt annetatud teoste autoritele 15 protsenti haamrihinnast. „Kuigi autoriõiguse seaduse järgi väheneb edasimüügitasu määr kallimate teoste puhul 3 protsendini, maksame oma kunstikogust müüdud teoste autoritele 5 protsenti olenemata haamrihinnast,“ sõnas Ektermann.
Foto: Magnific
Ülejäänud tulu kasutamisel lähtub liit oma põhikirjast, mille järgi on EKLi ülesanne toetada Eesti kunstnikke ja kunstielu. Juhatus teeb tulu kasutamise kohta ettepanekud volikogule ning osa vahenditest suunatakse kindlasti kunstikogu arendamiseks ja avalikkusele paremini kättesaadavaks tegemiseks. „Soovime, et otsused sünniksid avatult ja koos liikmetega. Loodame tutvustada täpsemaid plaane juba 16. novembril toimuval erakorralisel suurkogul,“ ütles Ektermann.
Tänu toetajatele
„Suur tänu kõigile pakkumiste tegijatele, aga ka kunstnikele, kelle teosed olid oksjonil. Tänan ka kõiki, kes aitasid oksjoni toimumisele kaasa,“ ütles EKO esindaja ja oksjoni läbiviija Reigo Kuivjõgi. „Eriline tänu neile, kes olid meile toeks esimese päeva tehnilise tõrke ületamisel: Zone’ile, Riigi Infosüsteemi Ametile ning IT-ekspertidele Indrek Siitanile ja Priit Pääsukesele. Tänu nende kiirele ja väga asjatundlikule abile sai oksjon jätkuda. Täname ka osta.ee’d, kes pakkus kiiresti võimalust oksjon nende keskkonda üle kolida, kuid saime tehnilised probleemid ületatud ning jätkata oma oksjonikeskkonnas.“
Eesti Kunstnike Liit korraldas koos Eesti Kunstioksjonid OÜga 8. kuni 10. oktoobrini erakorralise kunstioksjoni, kus läks enampakkumisele 162 teost nii liidu kunstikogust kui ka kunstnike värskete annetuste hulgast, maalist ja graafikast fotode, skulptuursete objektide ja tekstiilikunstini. Teosed valis liit koos kunstiajaloolastest, kriitikutest ja kunstituru asjatundjatest koosneva ekspertkomisjoniga.
