Korra (maat) ja kaose (isfet) suhted olid vanade egiptlaste mõtte peatuumaks. Jumal Horost seostati kõigega, mis oli õige ja korrastatud. Sethi aga kaose, samuti viljakuse ja põuaga. Vana-Egiptus eksisteeris äärmuslikel maastikel, mida sümboolselt mainitakse Punase ja Mustana. Punane maa (Dešret) oli riigi Sahara-poolne külg, mille päike oli viljatuks kõrvetanud. Must maa (Kemet) aga Niiluse oru […]
Muistse Sumeri tsivilisatsioonis edenesid maaviljelemine, kaubandus ja tööstus ning see oli üks esimesi tsivilisatsioone, kus kujunes kirjasüsteem. Esialgu kasutati piktograafe ehk piltkujutisi, üks esimesi sõnastikke sisaldas üle 2000 graafilise sümboli, millest igaüks sarnases kõnealuse esemega.
Kiviaja pihukirvest kasutati kõikjal, kus ügrinimesed elasid. See oli viimasel kahel miljonil aastal kõige levinum tööriist. Mitme otstarbega vahendit kasutati loomanahkade kaapimiseks, liha lõikamiseks, aukude kaevamiseks, puude raiumiseks ning relvana, et kaitsta end loomade või teiste inimeste eest.
Ürginimeste jaoks olid koopad pühad paigad ning tõenäoliselt elasid inimesed sissepääsude juures või koopasuus. Sügavamale mindi vaid maagiliste või religioosetel eesmärkidel. Ürginimeste meelest võis koobas sümboliseerida lahkumist igapäevareaalsusest, nad sisenesid sinna, kus nende siseolemus leidis ühenduse loomade vaimudega ning austas neid. Paljudel koopamaalingutel on kujutatud olendeid, kes on poolenisti loomad, poolenisti inimesed.
Fjord tähendab Norra keeles mereväina. Need on U-kujulised väga sügavad mägedevahelised orud, mis tekkisid väga ammu luistike toimel. Mõned Rootsi fjordid on kuni 1200 meetri sügavused. Fjordid tungivad väga sügavale sisemaale, näiteks ulatub üks Gröönimaa fjord rannast 313 kilomeetri kaugusele maismaale.
Vaikses ookeanis asuvad maakera sügavaimad kohad, aga samuti vulkaanide ring, mida nimetatakse Tulevööks. Nii nimetakse hiigelpikka vulkaanideketti, mis ulatub ümber Vaikse ookeani. Need vulkaanid on tekkinud ookeanilaamade liikumise ja põrkumise tagajärjel.
Atlandi ookeanist kaks korda suurem Vaikne ookean on meie planeedi suurim veekogu. Ookean piirneb Aasia, Austraalia idaranniku, Antarktise ja Ameerika mandri läänerannikuga. Vaikse ookeani läbimõõt kõige laiemas kohas on 17 700 kilomeetrit. Ta veed varjavad maailma sügavamaid süvikuid, aga samuti mäeahelikke, lõhesid, veealuseid mäetippe, tuhandeid vulkaanilise päritoluga saari ja korallrahusid.
Maakera suuruselt teine ookean, Atlandi ookean, katab viiendiku planeeri pinnast. Kogupikkuses ulatub ta ühest jäisest ookenaist teiseni ja läbib niiviisi kõik kliimavöötmed. Atlandi ookean on kujult nagu hiigelsuur S-täht.
Planeedi vanim veel praegu ookeanis elav kalaliik on latimeeria. Ta ei uju väga kiiresti, sest ta on üsna raske. Latimeeria avastati 1938. aastal juhuslikult Madagaskari ranniku lähedalt, kuigi arvati, et see liik on välja surnud juba miljoneid aastaid tagasi. Kala võib kasvada 1,8 meetri pikkuseks ja kaaluda 60-100 kilogrammi. Ta sarnaneb suure tursaga, aga uimed […]
Olenevalt liigist sünnib vaalapoeg 12-16 kuud pärast paaritumist. Vastsündinud sinivaala poeg kaalub kohe 7 tonni ja võib esimese seitsme elukuu jooksul võtta kaalus juurde kuni 4 kilogrammi tunnis! Umbes kuuekuuselt on ta juba 13 meetri pikkune. Vaal kaitseb oma poega ja mängib temaga, õpetades niiviisi ennast kaitsma. Vaal saab täiselaliseks 5-10 aasta vanuselt.
