Erakõrgkool Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor (EEK Mainor) lõpetas 2025. majandusaasta kasumiga, pöörates varasema 134 000 euro suuruse kahjumi 5100 euro suuruseks kasumiks. Tulemus saavutati ajal, mil kõrgkoole mõjutasid inflatsioon, välisüliõpilaste arvu vähenemine, karmistunud viisareeglid ning muutunud julgeolekuolukord.
Foto: Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor
2025. aasta lõpus õppis EEK Mainoris 988 üliõpilast ehk ligi sada vähem kui aasta varem. Sellest hoolimata jäi kõrgkooli müügitulu 4,52 miljoni euro juures praktiliselt eelmise aasta tasemele ning äritegevus pöördus taas kasumisse. Aasta jooksul uuendati vastuvõtuprotsesse, kasvatati ettevõtetele suunatud koolituste mahtu, arendati mikrokraade, korrastati organisatsiooni struktuuri ning loodi uus õppekavade kasumlikkuse juhtimismudel.
Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor rektori Andrus Pedai sõnul seisneb kasumisse jõudmise väärtus selles, et see areng annab võimaluse investeerida kõrgkooli arendamisse. “Kõrgharidus ei saa toimida nii, et ühel pool on kõrgkool ja teisel pool ettevõtted. Need peavad moodustama ühe terviku, kus õppimine, teadus, innovatsioon ja ettevõtlus toimivad igapäevaselt koos,“ ütles Pedai.
Kõrgharidus ei saa toimida nii, et ühel pool on kõrgkool ja teisel pool ettevõtted. Need peavad moodustama ühe terviku, kus õppimine, teadus, innovatsioon ja ettevõtlus toimivad igapäevaselt koos.
Andrus Pedai. Foto: Jan-Erik Tihemets
Pedai sõnul muutub tööturg kiiremini kui traditsiooniline kõrgharidus suudab sellele reageerida ning seetõttu peavad muutuma ka kõrgkoolid ise. “Konkurents käib selle nimel, kes suudab anda lõpetajale suurima väärtuse tööturul. Meie eesmärk on, et ettevõtluskõrgkool lõpetaja saaks lisaks diplomile ka reaalse eelise karjääri alustamisel või järgmisele tasemele liikumisel. Selle nimel peavad ettevõtted osalema õppes, õppejõud ettevõtete arenduses ning üliõpilased lahendama päris probleeme juba õpingute ajal.“
Just sellest põhimõttest lähtub kõrgkool ka edasistes tegevustes. 2026. aastal keskendub ettevõtluskõrgkool vastuvõtu kasvatamisele, rahvusvahelise akrediteeringu taotlemisele, rakendusuuringute mahu suurendamisele ning koostöös Ülemiste Cityga Targa Linna Kompetentsikeskuse käivitamisele. Kõrgkool jätkab mudeli arendamist, kus ettevõtted, teadus- ja arendustegevus ning õppetöö toimivad ühtse ökosüsteemina.
Rektori sõnul on Ülemiste City kõrgkooli jaoks selge konkurentsieelis. “Kui tavapäraselt läheb üliõpilane ettevõttesse praktikale, siis meie eesmärk on, et koostöö ettevõtetega on loomulik osa kõrgkooli igapäevasest õppetööst. Mida väiksem on piir kõrgkooli ja ärilinnaku vahel, seda väärtuslikum on ka lõpetaja diplom,” lisas ta.
Möödunud aastal jätkas EEK Mainor õppekavade uuendamist, ettevõtetele suunatud täienduskoolituste arendamist ning rahvusvahelise koostöö laiendamist. Samuti toimusid ettevõtlus- ja innovatsioonikonverents, teadusseminarid, hackathonid ning mitmed rahvusvahelised koostööprojektid.
Majandustulemused peegeldavad tehtud muudatusi. Müügitulu ulatus 4,52 miljoni euroni, brutokasum kasvas 74 protsenti ning äritegevus pöördus ligi 96 000 euro suurusest kahjumist 31 000 euro suurusesse ärikasumisse. Aasta lõpuks kasvas kõrgkooli rahajääk ligi 2,5 miljoni euroni ning laenukohustused vähenesid enam kui 96 000 euro võrra, mis loob tugeva aluse järgmiste aastate kasvuks ning investeeringuteks.
