Kuumal suvepäeval võib päikese käes seisnud auto sisetemperatuur tõusta väga kiiresti äärmuslikult kõrgele. Kui autosse istudes tundub salong kui saunalava, on loomulik reaktsioon keerata konditsioneer kohe maksimaalsele võimsusele ja suunata külm õhk enda poole.
Elke Mustamäe teeninduse juhi Kaido Reisseri sõnul ei tee konditsioneer inimest iseenesest haigeks. Vaevused tekivad enamasti vale kasutamise ja ebapiisava hoolduse koosmõjul, mida Südameapteegi proviisor Martin Kiik kirjeldab kui konditsioneerilõksu: ülekuumenenud ja higine inimene puutub järsku kokku tugeva külma õhuvooluga.
Järsk temperatuurimuutus võib põhjustada haigustunnet
„Organism ei jõua väga kiire temperatuurimuutusega alati kohaneda. Külm ja kuiv õhk võib ärritada nina ning kurgu limaskesti, kuivatada silmi ja hingamisteid ning põhjustada kaela- ja õlavöötme lihaspingeid,“ selgitas Kiik.
Külm ja kuiv õhk võib ärritada nina ning kurgu limaskesti, kuivatada silmi ja hingamisteid ning põhjustada kaela- ja õlavöötme lihaspingeid.
Tema sõnul ei tähenda kurguärritus, ninakinnisus või kuiv köha tingimata viirusinfektsiooni. Konditsioneerist põhjustatud vaevused tekivad sageli kiiresti pärast külmas õhuvoolus viibimist, nendega ei kaasne enamasti palavikku ega tugevat jõuetust ning soojemasse keskkonda minnes võivad sümptomid leeveneda. Viirushaiguse puhul lisanduvad sagedamini palavik, väsimus, lihasvalu ja tugevam kurguvalu.
„Kui väljas on 30 kraadi sooja, ei ole mõistlik jahutada autosalongi kohe 18 või 19 kraadini. Temperatuuride vahe võiks jääda viie kuni seitsme kraadi piiresse ning külma õhku ei tohiks suunata otse näole, kaelale või rindkerele,“ ütles Kiik.
Temperatuuride vahe võiks jääda viie kuni seitsme kraadi piiresse ning külma õhku ei tohiks suunata otse näole, kaelale või rindkerele.
Reisser soovitab päikese käes seisnud auto enne sõidu alustamist esmalt läbi tuulutada. „Mõne minuti jooksul uste või akende kaudu kuuma õhu välja laskmine aitab salongi kiiremini ja ühtlasemalt jahutada ning vähendab ka konditsioneeri koormust,“ selgitas ta.
Külma õhku ei tasu suunata otse kehale
Pidev külm õhuvool näole, kaelale või ülakehale võib põhjustada lihaspingeid, silmade kuivust, ninakinnisust ja kurguärritust. Õhuavad võiks suunata pigem ülespoole, esiklaasi poole või salongi keskossa, et jahe õhk jaotuks ühtlasemalt.
„Konditsioneeri eesmärk ei ole tekitada autos külmkapi tunnet, vaid hoida salongi temperatuur meeldivana,“ märkis Reisser.
Proviisori sõnul on otsese õhuvoolu vältimine eriti oluline siis, kui inimene istub autosse higisena. Külm õhuvool niiskel nahal võib põhjustada liiga järsku temperatuurilangust ja muuta nii nahka kui lihaseid vastuvõtlikumaks kahjustustele.
Hooldamata süsteemis võivad paljuneda hallitus ja bakterid
Kaido Reisseri sõnul jäetakse konditsioneeri kasutamisel sageli tähelepanuta ventilatsioonisüsteemi puhtus. Konditsioneeri aurustile tekib töötamise ajal niiskus, mis koos tolmu, õietolmu ja muu mustusega võib luua sobiva keskkonna bakterite, seente ning hallituse levikuks.
„Inimesed mõtlevad enamasti sellele, milline temperatuur on autosse seatud, kuid mitte sellele, milline õhk ventilatsiooniavadest salongi jõuab. Kui aurusti ja õhukanalid on määrdunud, võib salongi jõudev õhk ärritada hingamisteid ning olla eriti häiriv allergikutele.“ ütles ta.
Kui aurusti ja õhukanalid on määrdunud, võib salongi jõudev õhk ärritada hingamisteid ning olla eriti häiriv allergikutele
Probleemist võib märku anda kopitanud, niiske või hapukas lõhn ventilatsiooni sisselülitamisel. Sellisel juhul ei pruugi piisata ainult salongifiltri vahetamisest, vaid vaja võib olla ka aurusti ja ventilatsioonikanalite puhastamist või desinfitseerimist.
„Regulaarne hooldus aitab tagada, et konditsioneer jahutaks tõhusalt ja salongi jõudev õhk oleks võimalikult puhas. See on eriti oluline peredele, allergikutele ja neile, kes veedavad autos palju aega,“ sõnas Elke ekspert.
Ummistunud filter halvendab õhukvaliteeti
Salongifilter takistab tolmu, õietolmu, tahma ja muu saaste jõudmist auto sisemusse. Määrdunud või niiske filter vähendab õhuvoolu, võib põhjustada ebameeldivat lõhna ja suurendada ventilatsioonisüsteemi koormust.
Salongifilter on väike detail, kuid selle mõju salongi õhukvaliteedile on suur.
„Salongifilter on väike detail, kuid selle mõju salongi õhukvaliteedile on suur. Ummistunud filtri korral võivad klaasid sagedamini uduseks minna ning ventilatsioon peab soovitud tulemuse saavutamiseks rohkem tööd tegema,“ selgitas Reisser.
Filtrit tuleks vahetada vastavalt auto hooldusgraafikule ja sõidutingimustele. Linnaliikluses, tolmustel teedel või rohke õietolmu korral võib see vajada vahetamist tavapärasest sagedamini. Allergiate puhul soovitab Reisser kasutada spetsiaalseid antiallergeensed aktiivsöefiltreid.
Filtri ja ventilatsioonisüsteemi seisukorda tasub kontrollida, kui õhuvool on nõrgenenud, salongi tekib ebameeldiv lõhn, klaasid kipuvad uduseks minema või autos viibijatel tekib silmade, nina või kurgu ärritus.





