Kultuuriminister Heidy Purga eraldas 2026. aastaks pool miljonit eurot laste ja noorte kultuurihariduse toetamiseks, võimaldades koolidele tasuta õppekavaga seotud kultuurikülastusi. Lisaks jätkub Kultuuriranitsa meede, mille eelarve on 1,5 miljonit eurot ja mis toetab koolide õppekäike kultuuriasutustesse. Haridus- ja Teadusministeerium rõhutab, et õppekava täitmiseks vajalikud ressursid tuleb tagada koolipidajal ning toetuste ja annetuste kasutamisel tuleb järgida võrdsuse põhimõtet. Kultuuriministeerium ja Haridus- ja Teadusministeerium leiavad, et kultuuril on oluline roll põhikooli õppekava rikastamisel ning kõigil lastel ja noortel peab olema sellele võrdselt ligipääs.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Kultuuriminister Heidy Purga eraldas erakorraliselt 2026. aastaks pool miljonit eurot laste ja noorte kultuurihariduse toetamiseks. 2026. aastaks eraldas kultuuriminister Heidy Purga erakorraliselt pool miljonit eurot kultuuri ja hariduse koostöö toetamiseks. Lisarahastuse eest saavad Kultuuriministeeriumi haldusala asutused pakkuda koolidele õppekavaga seotud tasuta kultuurikülastusi, et jätkuvalt toetada õppekäikude toimumist.
Lisarahastuse eest saavad Kultuuriministeeriumi haldusala asutused pakkuda koolidele õppekavaga seotud tasuta kultuurikülastusi, et jätkuvalt toetada õppekäikude toimumist.
Jätkub ka Kultuuriranitsa meede kogueelarvega 1,5 miljonit eurot, mis eraldatakse koolidele käesoleva aasta jaanuarikuu jooksul eelmise aastaga samas summas. Kultuuriranitsa näol on tegemist nii koolide kui ka kultuuriasutuste poolt kõrgelt hinnatud meetmega, mis on viimase nelja aasta jooksul toonud kultuuri juurde teiste hulgas ka neid noori, kel seni sarnased kogemused on vähesed või puuduvad täielikult.
Foto: Freepik
Haridus- ja Teadusministeerium on küll selgitanud õppekava täitmisega seotud tegevuste rahastamise põhimõtteid, kuid koolidel, kultuuriasutustel ja ka lapsevanematel on tekkinud täiendavaid küsimusi annetuste hea tava ning toetuste kombineerimise osas. Lähtutakse põhimõttest, et õppekava täitmiseks vajalik ressurss tuleb tagada koolipidajal.
Õppekava rikastavad tegevused peavad olema kõigile õpilastele võrdselt ligipääsetavad, mistõttu tasub õppe kavandamisel ja korraldamisel silmas pidada:
- Annetuste kogumine on koolidele lubatud, kuid seda tuleb teha vastavalt heale tavale. (Hea Kodanik juhendmaterjal: „Annetuste kogumise hea tava“.
- Kultuuriranitsa puhul on tegemist meetmega, mis toetab õppekavaga seotud kultuurikülastusi ehk formaalõppe läbiviimist mitteformaalõppe keskkonnas. See tähendab, et õppekäik on osa tavapärasest õppetööst ja õpilasele kohustuslik. Meetme raames eraldatud toetusele võib kool ise juurde maksta ja/või kombineerida teiste toetustega, näiteks projektirahastuse või annetustega, sh lapsevanemate vabatahtlike annetustega, jälgides, et tagatud on kõikide õpilaste võrdne osalemine ka juhul, kui lapsevanem või lapse seaduslik esindaja annetada ei saa või ei soovi.
- Koolis on tervitatav lõimida ka ettevõtlikkusõppe algatusi, näiteks õpilaste omavalmistatud esemete müügist saadud tulu kasutamist õppekäikude lisarahastamiseks ja muud taolised algatused.
Kultuuriministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium on ühisel seisukohal, et kultuuril on oluline roll põhikooli riikliku õppekava õpitulemuste taotlemisel ja formaalõppe rikastamisel ning lastel ja noortel peab olema sellele võrdne ligipääs.
