Ekaterina Seliste rääkis Star FM hommikuprogrammis täiskasvanute õppimisest, rõhutades, et täiskasvanutel on õppimisel võimalus valida oma huvide järgi ning sisemine motivatsioon on õppimise juures oluline. Ta selgitas, et tänapäevane täiskasvanute õpetamine on vähem formaalne ja rohkem õppijast lähtuv, seostades õpitut päriseluga. Kuna täiskasvanutel on tihti piiratud aeg, soovitas ta mikroõpet ehk lühikesi õpitükke, mida saab teha näiteks bussis või taksos. Lisaks tõi ta välja, et õppimist võivad mõjutada nii sisemised huvid kui ka välised sundolukorrad, nagu töökoha muutus või tööturu nõudmised.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Star FM hommikuprogrammis oli 15. jaanuaril külaliseks täiskasvanute hariduse ja haridustehnoloogia ekspert Ekaterina Seliste, kes on Levoro Academy asutaja ja kel on enam kui 10 aastat rahvusvahelist kogemust õppijakesksete koolituste arendamisel ning meeskondade toetamisel.
Saatejuht Pille Minev sõnastas eetris naljatades külalisele küsimusena mõtte, mis on paljudele täiskasvanutele tuttav: õppida on äge, aga samas väga ei viitsi.
“See pole meile enam harjumus. On tavapärane, et muu elu tuleb vahele ja õppimine jääb sinnapaika,” kommenteeris Seliste, kelle sõnul on see mõtteviis täiskasvanute puhul tavaline.
Noored ja täiskasvanud õpivad Seliste sõnul erinevalt – kui noortele on õppekava sageli ette antud, siis täiskasvanuna tekib oluline eelis – võimalus valida, mida ja miks õppida. “Noorena omandad kõike ja omandad seda oluliselt lihtsamalt, sa oled justkui puhas leht. Täiskasvanuna, kui sul on millegi vastu huvi, annab sulle sisemine motivatsioon kire ja sihi, et edasi liikuda.”
Täiskasvanuna, kui sul on millegi vastu huvi, annab sulle sisemine motivatsioon kire ja sihi, et edasi liikuda.
Ka täiskasvanute õpetamine on muutunud – vähem formaalseks ja üha rohkem õppijast lähtuvaks. “Tänapäevane lähenemisviis on rohkem õppijast ja tema huvidest sõltuv, seostatakse õpitut rohkem päriseluga ja selgitatakse rohkem, miks on seda üldse vaja, mida õpitakse. Sellepärast, et täiskasvanu õpib kõige paremini siis, kui ta teab, mida ta õpib ja mille jaoks.”
Ekaterina Seliste Star FM Hommikuprogrammis Foto: GoodNews, Foto Joosep Ints
Töö, pere ja muude kohustuste kõrvalt on täiskasvanul ka raske õppimiseks aega leida. Seliste sõnul on lahenduseks mikroõpe ehk lühemas formaadis väikesed õpitükid. “Õpidki viis kuni 15 minutit päevas. See on hoomatav – sõidad bussis või taksos ja loed telefonist või kus iganes sa loed. Tekib edu tunne, et sa suutsid oma päeva mahutada midagi, mis sulle reaalselt kasu toob.”
Õpidki viis kuni 15 minutit päevas. See on hoomatav – sõidad bussis või taksos ja loed telefonis. Tekib edu tunne, et sa suutsid oma päeva mahutada midagi, mis sulle reaalselt kasu toob.
Seliste möönis, et juhul kui eesmärgiks on ülikool ja loengud, on seda töö ja muu elu kõrvale märksa keerulisem mahutada. “Siis peab olema mõistev tööandja, et sa suudaksid seda kuidagi oma töö ja eraeluga sünkroniseerida.”
Sisemine vs väline motivatsioon: vahel õpitakse ka sundolukorras
Arutelu käigus jõuti ka selleni, miks inimesed üldse õppima hakkavad. Mõnel juhul on see sisemine huvi, kuid sageli sunnivad Seliste sõnul meid tagant välised tegurid: soov kõrgema palga järele, karjääripööre, töökoha vahetus või tööturu muutused (automatiseerimine ja tehisintellekt).
Sundolukorras õppides võib olla motivatsiooni leida raskem, nentis Seliste. “Väga palju on välist motivatsiooni ehk väliseid tegureid, mis sunnivad meid õppima, et me liiguks edasi. Parem motivatsioon on aga see, mis tuleb meist endast. Kui sa oled õppimise valiku ise teinud ja sellest on sulle kasu, saad sa selle ümber mõtestada enda jaoks, et võib olla ongi hea töökohta vahetada, mul on tegelikult hea ressurss all, mul on nii palju teadmisi, mida ma saan üle kanda uude kohta, uude ametisse. Sellest võib tulla midagi põnevamat ja uut.”
Parem motivatsioon on see, mis tuleb meist endast.
Seliste jagas ka oma isiklikku teekonda andragoogikaõpinguteni. Ta alustas Tallinna Ülikoolis juba 2008. aastal, kuid pidi õpingud pooleli jätma, sest töötas samaaegselt mitmel töökohal ja “elu tuli vahele”. Hiljem elas ta seitse aastat välismaal ning naastes Eestisse töötas Wise’is personali arendajana, kui otsustas ülikooli tagasi minna.
Foto: GoodNews, Joosep Ints
Kõnekalt kirjeldas Seliste perioodi, mil laps sündis eksamisessiooni ajal: erakorraline keisrilõige, samal päeval haiglas veel viimased tähtaejaks valmis saavad tööd – ning veebivahendusel eksamid juba mõned päevad hiljem. Ta rõhutas, et väga palju sõltub õppejõudude paindlikkusest ja tugisüsteemist, mis tema puhul oli olemas. “Ma ei tahtnud asju edasi lükata, mõtlesin, et kuidas ma hiljem lapse kõrvalt järgi teen, hoog oli ju sees. Nii et osalesin vahepeal veebivahendusel, laps samal ajal süles ja kui sain, käisin ülikoolis kohal, õppejõud oli väga toetav. Mul oli ka väga hea tugisüsteem, abikaasa, kes nädal aega kuus jäi töölt koju ja tegeles lapsega, see toetas väga.”
KUULA INTERVJUUD
GALERII: GOODNEWS, JOOSEP INTS
