Citadele panga küsitluse järgi investeeriksid Eesti inimesed hüpoteetilise miljoni euro saamisel kõige enam kinnisvarasse, aktsiatesse või fondidesse ning teeksid koduseid remonditöid. Nooremad inimesed on investeerimiskalduvamad kui vanemad, kes eelistavad konservatiivsemaid säästmise viise. Paljud vastajad kasutaksid raha ka pikaaegsete unistuste täitmiseks, nagu reisimine või kodu parandamine, ning ligi veerand maksaks laenud tagasi. Uuring näitab, et finantsteadlikkus ja investeerimisvalmidus on nooremate seas kasvamas.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Mida teeksid Eesti inimesed, kui nad oleksid ühtäkki miljoni euro võrra rikkamad? Citadele panga küsitlusest selgus, et iga kolmas eestlane hakkaks aktsiatesse või fondidesse investeerima, ligi pooled paneks raha kinnisvarasse. Aga mida teeksid oma miljoniga ülejäänud?
Äkitselt sülle sadanud hüpoteetilise miljoni euro küsimus peegeldab Citadele Balti jaepanganduse juhi Edward Rebase hinnangul hästi seda, milline on inimeste suhtumine rahasse üldisemalt. „Miljon eurot tekitaks turvatunde küll, aga iva seisneb selles, et rahaga peab targalt ümber käima nii väikeste kui suuremate summade puhul. Inimese investeerimis- ja säästmisvalmidus määrab selle, kas ta suudab endale ise finantsilist turvatunnet luua,“ selgitas Rebane.
Inimese investeerimis- ja säästmisvalmidus määrab selle, kas ta suudab endale ise finantsilist turvatunnet luua.
Kui Eesti inimesed leiaksid ennast järsku miljoni euro võrra rikkama, siis mida nad sellega ette võtaksid? Populaarseim tegevus vastanute seas oli kinnisvarasse investeerimine (49%), seejärel kodused remonditööd (30%) ja aktsiatesse või fondidesse investeerimine (30%). Mööda maailma reisiks 27% vastanutest ning 26% inimestest maksaks tagasi olemasolevad laenud. Osa oma rahast annetaksid 19% vastanutest. Kõige ebapopulaarsemad tegevused oleksid heategevusfondi loomine (1%), kultuuri ja hariduse toetamine (4%), raha paigutamine mõnda hoiustamisvahendisse (7%) ja oma äriga alustamine (9%).
Foto: Freepik
Kes investeeriksid?
Investeerimiskavatsuse koha pealt on eeskujulikumad kuni neljakümne aasta vanused. Nendest investeeriks osa oma hüpoteetilisest miljonist aktsiatesse ligi 45%. 50–59 aastastest julgeksid väärtpaberitesse panustada 21% ja 60–74 aastastest 15%.
Rebase sõnul on see tulemus üsna ootuspärane. „Eriti on vanemate vanuserühmade hulgas levinud uskumus, et kergem ja vähem riskantsem on raha nii-öelda sukasäärde hoiule panna. Konservatiivsem lähenemine investeerimisele on vanemas eas loomulik – kõigi elu jooksul kogutud säästude investeerimine võib olla liialt riskantne –, kuid hoiusel, intressiga pangakontol või digitaalses rahakassas oma säästude kasvatamine on igas vanuses mõistlik lahendus,“ sõnas Rebane.
Tulevikku investeerijaid on omajagu, kuid suur osa vastanutest sooviks kasutada järsku saadud suurt summat pikaaegsete unistuste täitmiseks. Säärane valik on omane kõikidele vanusegruppidele: kodu remontimise ja reisimise soove, mis moodustasid kõigi vanusegruppide vastustest suhteliselt sarnase osa.
Tulevikku investeerijaid on omajagu, kuid suur osa vastanutest sooviks kasutada järsku saadud suurt summat pikaaegsete unistuste täitmiseks.
„Ka kodu remont on investeering, mis kasvatab juba olemasoleva kinnisvara väärtust. Lisaks parandab see samaaegselt elukvaliteeti ning sarnaselt võib ka reisimist vaadata kui investeeringut iseendasse, kus võib saada ideid ja inspiratsiooni oma äri alustamiseks või teisalt kui seda kasutada oma lähedastega kvaliteetaja koos veetmiseks“ rääkis Rebane.
Foto: Freepik
Mineviku korvamine – veerand maksaks laenud tagasi
Ligi viiendik vastanutest jätkaks vanaviisi elamist, ainult suuremate säästudega. Rebase sõnul võib see esiteks viidata sellele, et suured summad suunatakse ennekõike tuleviku kindlustamisele. Teiseks, võib tulemus viidata sellele, et osa vastanutest unistavad lihtsalt kallimast elustiilist, aga pole seni saanud seda endale vähemate rahaliste vahendite pärast lubada. “Oma kulutusi aga ei tohiks kindlasti enne suurendada, kui oled hoolitsenud oma meelerahufondi eest ning ka kõik muu eluks vajalik on rahaliselt kindlustatud,” ütles Rebane. “Jätkusuutlikud finantsharjumused on eriti olulised ka siis, kui sissetulek suureneb või inimene saab ühe korra suurema rahasumma.“
Oma kulutusi aga ei tohiks kindlasti enne suurendada, kui oled hoolitsenud oma meelerahufondi eest ning ka kõik muu eluks vajalik on rahaliselt kindlustatud.
Finantsvabadusest puudust tundmisele viitab ka see, et ligi veerand vastanutest kasutaks oma miljonit laenude tagasi maksmiseks. Laenusurvet paistavad Rebase sõnul enim tundvat 40–49 vanuserühma vastajad, nende hulgas on laenudest vabanemise soovijaid 40%. “Siin tuleb kindlasti vaadata täna makstavat intressi. Kui su kodulaenu intress on võrdlemisi madal, siis on mõistlik vaba raha hoopis teenima panna. Aga need arvutused peab igaüks ise läbi tegema. Alati võib pöörduda nõu saamiseks panga ekspertide poole,” tõi Rebane välja.
„Kuigi vastutustundlikus laenamises näiteks oma kodu ostuks pole midagi halba, siis viitavad uuringu tulemused siiski sellele, et minevikus polnud investeerimiseks kas piisavalt vahendeid või siis teadmisi,“ nentis Rebane. Siiski joondub Rebase sõnul uuringust selgelt välja see, et nooremate teadlikkus sihipärase säästmise ja investeerimise osas on kasvamas.
