Terves kehas terve vaim on ammune tõde ning aina enam on hakatud teadvustama, et antud põhimõte saab kehtida ka ümberpööratult. Laste ja noorukite vaimse heaolu üheks põhiliseks komponendiks on keskkond, milles laps igapäevaselt viibib. Selles aina määravamas rollis on füüsilist keskkonda hägustav digikeskkond.

Tugeva vaimse tervise kujundamine algab laste puhul kodust. „Õpilase kasvamise ja arengu teekonnal on lisaks füsioloogiliste vajaduste täitmisele oma koht head eeskuju näitaval ja toetaval lapsevanemal,“ räägib Tallinna Koolitervishoiu vaimse tervise õde Ragne Läheb. „Eriti oluline on see kooliealiste puhul just algklassides, mil laps alles õpib end ja oma tundeid juhtima,“ lisab ta.

Õpilase kasvamise ja arengu teekonnal on lisaks füsioloogiliste vajaduste täitmisele oma koht head eeskuju näitaval ja toetaval lapsevanemal.

„Iga päev näeme, kuidas meie lapsed kasvavad, arenevad ja õpivad, nähes vaeva kas koolis, trennis või mõnes huviringis,“ sõnab Läheb. Mida teha aga siis, kui muidu tubli ja tragi laps muutub järsku apaatseks ja kaugeks? „Olgugi et muutujaid lapse vaimse tervise küsimuses on palju, tuleb tihtipeale ka lapsevanemal peeglisse vaadata ja mõelda, kas suhtlus enda lapsega on võimalikult toetav ja avatud,“ selgitab vaimse tervise õde. Lähebi sõnul peaks lapsevanem murede ilmnemisel proovima lapsega turvalises keskkonnas rahulikult maha istuda ja rääkida. „Avatud ja julgustav suhtlus perekonnas võib esmapilgul paista lihtne, kuid seda jääb paljudes peredes siiski vajaka. Samas on see väga oluline lapse vaimse tervise toetamisel,“ lisab Läheb.

Avatud ja julgustav suhtlus perekonnas võib esmapilgul paista lihtne, kuid seda jääb paljudes peredes siiski vajaka. Samas on see väga oluline lapse vaimse tervise toetamisel.

Koolides 1., 3., 7. ja 10. klassi õpilasete seas läbi viidavates tervisekontrollides hinnatakse ühe osana ka lapse vaimset tervist. Läheb julgustab vanemaid tervisekontrollides osalema. “Tervisekontrollides kaardistatakse lapse arengu hindamiseks lisaks lapse füüsilisele tervisele ka tema vaimset tervist mõjutavaid riski- ja kaitsefaktoreid. See võimaldab lapsevanemal saada tervishoiutöötajalt asjakohast nõu,” selgitab Läheb. “Ujedamad koolilapsed võivad jätta olulisi detaile rääkimata. Vanem oskab täiendada lapse vastuseid, jagada oma tähelepanekuid ja üheskoos saab otsustada, kuidas last kõige paremini toetada.”

Kui lapsevanemal on loodud lapsega usalduslik suhe juba noores eas, loob see pinnase, et lahendada hõlpsamalt teismeeas esilekerkivaid probleeme. „Lapse kasvades kasvavad ka mured,“ nendib Läheb. “Me kõik oleme noorena huvi või eakaaslaste surve tõttu midagi proovinud – olgu see sigaretimahv või väike lonks alkoholi. Kui aga noorel on vanemaga avatud ja toetav suhe, on tal lihtsam sellest kogemusest rääkida ilma hirmuta, et ta riielda saaks. Avatud suhtluses arutletakse, kuidas noor end tundis, millised olid tagajärjed ja kas ta oleks huvi korral valmis uuesti proovima. Selline lähenemine aitab noorel teha teadlikumaid valikuid,” selgitab ta.

2025. aastal viis noorte heaolu eest seisev ühendus Planet Youth läbi küsitluse, milles uuriti Tallinna 9. ja 10. klassi õpilastelt nende kokkupuudete kohta erinevate meelemürkidega. Uuring andis kinnitust tõsiasjale, et koolinoored, kelle vanemad on kursis noorte tegemistega ehk kelle suhtlus vanematega on avatud, on omanud vähem kokkupuudet erinevate meelemürkidega. Noortest, kelle vanemad ei teadnud, millega nende lapsed õhtuti tegelevad, olid viimase 30 päeva jooksul 30% neist olnud purjus, 9% tarvitanud kanepit ja 37% kasutanud e-sigarette. Kui aga noored, kelle vanemad olid kursis nende tegemistega, oli tarvitajaid vastavalt 14%, 3% ja 17%.

Tervenemine algab endast

Kui lapsevanem märkab, et tema laps on omadega halvas kohas ja heatahtlikud pingutused teda sealt välja tõmmata ei kanna vilja, on oluline pöörduda spetsialisti poole. Vaimse tervise õde Läheb toonitab, et pelgalt psühholoogi, psühhiaatri või muu diplomeeritud asjatundja juurde minekust aga ei piisa. Oluline on keskkond ja eeskujud, mis noort inimest ümbritsevad ning isiklik tahe ja arusaam muutuste vajadustest. “Laps vajab toetavat perekonda. See eeldab julgust ka vanematelt abi küsida ja pidevat eneseharimist, kuidas last kodus toetada,” lisab vaimse tervise õde.

„Spetsialistidele on pandud suured lootused. Et justkui pelgalt psühholoogi kabinet ja diivan on need, mis võlujõul patsiendi terveks teevad,“ selgitab Läheb. „Kui seljavalu kaebav inimene läheb füsioterapeudi juurde, siis tema tervise parandamiseks ei piisa iganädalasest vastuvõtust. Taastumiseks on oluline ka patsiendi enda igapäevane panus erinevate harjutuste näol ja igakülgne lapsevanema poolne tugi.“