Teine ja kolmas sammas on Eestis kõige levinumad investeerimisvõimalused. Tuleva ja Coop Pank räägivad, kui palju eestlased keskmiselt sammastesse raha panevad ja millal tuleb maksimaalse kasu saamiseks oma järgmise aasta kogumisotsused ära teha.

Kui Eesti Panga viimaste andmete järgi omab aktsiaid vaid ligi 9% ja võlakirju ligi 2% Eesti inimestest, siis teine sammas on enam kui pooltel Eesti tööealistest inimestest ning kolmas sammas pea igal kolmandal.

Järgmisel aastal muutub kogumine veelgi lihtsamaks, sest maksuküüru kaotamine jätab paljudele inimestele juba jaanuarist alates rohkem raha kätte, räägivad Tuleva Fondide operatsioonide juht Sten Andreas Ehrlich ja Coop Panga kogumise valdkonna tootejuht Bret Metsküla. Kuna teise samba maksemäära saab muuta ühe korra aastas ja otsus tuleb ära teha juba 30. novembriks, soovitavad nad vähemalt osa tuleval aastal enam kätte jäävast rahast suunata pikaajalisse kogumisse. Näiteks võiks tõsta teise samba sissemaksemäära 4% või 6% peale ning suurendada ka makseid kolmandasse sambasse.

Foto: Freepik

Võimalust teise samba 2% sissemaksemäära tõsta on ekspertide sõnul kasutatud väga palju. Turuüleselt on seda teinud pea 100 000 inimest ehk iga viies teise samba koguja. Üle 60% neist on valinud sissemaksemääraks 6%. Konkreetselt Tuleva klientidest on sissemakset tõstnud 40% ja neist 80% valinud kõrgeima ehk 6% sissemakse.

Ehrlich toob välja, et teise samba suuremaid makseid koguja ilmselt isegi ei märka, kuna tulumaksuvabastus katab selle vahe ära ning tõenäoliselt on järgmisel aastal sissetulek suurem isegi 6% maksete korral. Kuna teise samba sissemaksed on tulumaksuvabad, siis mida suurema maksemääraga kogumisse panustada, seda rohkem võidab koguja tulumaksult.

Sarnast mõju oli näha juba aasta varem, kui tekkis esimest korda võimalus teise samba maksemäära suurendada. Inimesed, kes makset tõstsid, unustasid selle juba mõne kuu möödudes ning ei tundnud puudust rahast, mis läks tarbimise asemel kogumisse.

„Me arvutasime, et inimene, kes teenib keskmist palka ja tõstis eelmisel aastal oma teise samba makseid, on juba võitnud sellel aastal umbes 200 eurot. Kuna teise sambasse kantakse raha tulumaksueelselt, siis saab koguja iga sissemaksega tulumaksu võrra võimendust,“ sõnab Ehrlich. Tänu maksumuudatustele saab kogujate võit olema järgmisel aastal veelgi suurem.

Foto: Freepik

Kolmanda samba maksuvõitu võiks rohkem ära kasutada

Kuigi kolmandasse sambasse on võimalik maksusoodustusega kanda aastas kuni 15% oma brutopalgast, investeeritakse Ehrlichi sõnul keskmiselt iga kuu 4% oma palgast. Samas toob ta välja, et igal aastal on järjest enam neid kogujaid, kes panevad oma kolmanda samba täis ehk kasutavad maksusoodustust maksimaalselt. Veel soovitab ta uurida, kas tööandjal oleks võimalik pidada otse palgast kinni kolmandasse sambasse mõeldud raha. „Tänu sellele maksab inimene aasta vältel vähem tulumaksu, kuna raha suunatakse otse kolmandasse sambasse ja riigile ma nii-öelda tasuta laenu ei anna,“ selgitab ta.

Lisaks saab kuni 30. novembrini vajadusel vahetada fondi, kuhu teise samba vara koguneb. Kuna fonde, mille vahel valida, on palju, soovitavad Ehrlich ja Metsküla, et teenusepakkujast olulisem on valida õige fondi tüüp ehk eelistada tasub niinimetatud passiivseid fonde, eriti pikaajalise kogumise puhul.

„Uuringud ja praktika näitavad, et passiivselt juhitud fondid ehk indeksifondid annavad keskmiselt parema tulemuse. Kulud seal on madalamad ja nad järgivad turu üldist liikumist. Väga vähesed aktiivsed fondijuhid suudavad pikaajaliselt turgu ületada, eriti pärast tasude mahaarvamist,“ rõhutab Ehrlich.

Uuringud ja praktika näitavad, et passiivselt juhitud fondid ehk indeksifondid annavad keskmiselt parema tulemuse.

Pikaajaliseks kogumiseks sobivad passiivsed indeksifondid jäljendavad võimalikult täpselt seda, mis toimub kogu maailma aktsiaturgudel. Ehrlichi sõnul on sellel kaks eelist. Esiteks ei pea koguja kinni maksma fondijuhtide kõrgeid palkasid ega suuri tehingutasusid, mis kaasnevad aktiivsete investeerimisotsustega. Teiseks on maailma ajalugu näidanud, et enamik aktiivselt juhitud fonde ei suuda ületada tootlusega passiivseid fonde.

Eestis jääb kõikide indeksifondide tasu umbes 0,3 protsendi juurde aastas. Turu keskmine on umbes 0,8 protsenti. Kõige kallimate fondide tasu jääb 1,4 protsendi juurde. Erinevus võib tunduda väike, aga kui inimesel on teise sambasse kogunenud 10 000 eurot, säästab ta kõrge tasuga fondi madala tasuga fondi vastu vahetades juba ühes aastas ligi 70 eurot. Kuna aastatega koguja vara kasvab, võib lõpuks minna kõrge tasuga fond kogujale maksma pereauto väärtuses summa.

Eestis on indeksifonde seni rohkem eelistanud kolmanda samba investorid, kes on oma valiku teinud teadlikumalt. Kui teise samba puhul on indeksifondides umbes kolmandik kogujatest, siis kolmanda samba puhul on indeksifondide osakaal kaugelt üle poole.

Noorte teadmised on üllatavalt head

Ehrlichi sõnul on keskmine Tuleva koguja on üsnagi noor, pisut alla 40 aasta. Väga palju on ka neid, kes on kahekümnendates ja kes on hiljuti alustanud kogumist. „Eesti noored on investeerimishuvilised, nad säästavad, on kursis sellega, mis on indeksifondid ja neil pole samu hirme nagu nende vanematel,“ räägib ta. Väga levinud ka on ka see, et noored annavad oma vanematele nõu. „Kuuleme päris tihti, kuidas 50. ja 60. aastates kogujad jõuavad Tulevasse tänu sellele, et nende laps on seda soovitanud.“

Eesti kapitalil põhinev Coop Pank on üks viiest Eestis tegutsevast universaalpangast. Pangal on 224 000 igapäevapanganduse klienti. Coop Pank kasutab jaekaubanduse ja panganduse vahel tekkivat sünergiat ning toob igapäevased pangateenused kodule lähemale. Panga strateegiline omanik on kodumaine kaubanduskett Coop Eesti, mille müügivõrgustikku kuulub 320 kauplust.