Riigikogu esimees Lauri Hussar, Läti parlamendi esimees Daiga Mieriņa ja Leedu parlamendi esimees Juozas Olekas kutsuvad Euroopat, Ukrainat ja Ameerika Ühendriike töötama üheskoos õiglase ja püsiva rahu saavutamise nimel, mis põhineb rahvusvahelisel õigusel ja austab täielikult Ukraina territoriaalset terviklikkust, iseseisvust ja sõltumatust.

Spiikrite sõnul kujundavad Venemaa agressioonisõda ja sellele järgnev rahu Euroopa julgeolekut järgnevatele põlvkondadele ning puudutavad kõigi eurooplaste eksistentsiaalseid huve. „Rahu pole võimalik saavutada agressorile järeleandmisi tehes, selle asemel peame avaldama Venemaale kindlat survet ja toetama vankumatult Ukrainat. Kui territooriume on võimalik omandada ja piire muuta jõudu kasutades, ei ole keegi kaitstud,“ ütlevad nad täna tehtud ühisavalduses.

Rahu pole võimalik saavutada agressorile järeleandmisi tehes, selle asemel peame avaldama Venemaale kindlat survet ja toetama vankumatult Ukrainat. Kui territooriume on võimalik omandada ja piire muuta jõudu kasutades, ei ole keegi kaitstud.

Parlamentide esimeeste sõnul ei saa läbirääkimised alata sellega, et Ukrainat sunnitakse alluma Venemaa nõudmistele. „Euroopa keeldub tunnistamast nõudmisi, mis laiendavad Venemaa mõju kaugemale riigi piiridest. Igasugune kokkulepe peab keskenduma sõja lõpetamisele, Ukraina tuleviku kindlustamisele ja usaldusväärsete julgeolekutagatiste andmisele, mida toetavad tegelikud väed,“ sõnavad nad.

Nad toonitavad, et toime pandud kuriteod ei tohi jääda karistuseta ja küüditatud Ukraina lapsed tuleb koju tagasi tuua. „Venemaa ei tohi omada vetoõigust Ukraina õiguse üle valida ise oma tee – viigu see Euroopa Liitu või NATOsse,“ märgivad spiikrid avalduses.

Balti riikide parlamentide esimehed rõhutavad, et kõik läbirääkimised peavad algama viivitamatu relvarahuga. „Euroopa peab püsima ühtse ja meelekindlana ning tagama, et rahu väärib Ukraina vaprust ning rajaneb õiglusel, õigusel ja pikaajalisel julgeolekul,“ ütlevad nad.

Eile tegid ühisavalduse ka Euroopa parlamentide väliskomisjonide esimehed, kes märkisid samuti, et õiglast ja püsivat rahu ei ole võimalik saavutada agressorile järeleandmisi tehes, vaid see peab põhinema rahvusvahelisel õigusel ning austama Ukraina territoriaalset terviklikkust, iseseisvust ja sõltumatust. Kui algselt ühinesid avaldusega väliskomisjonide juhid 20 riigist ja Euroopa Parlamendist, siis hiljem liitusid sellega veel kolme riigi esindajad. Eestist kirjutas ühisavaldusele alla Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson.

Eesti, Läti ja Leedu parlamendi esimeeste ühisdeklaratsioon

25. november 2025

Me kutsume Euroopat, Ukrainat ja Ameerika Ühendriike töötama üheskoos õiglase ja püsiva
rahu saavutamise nimel, mis põhineb rahvusvahelisel õigusel ja austab täielikult Ukraina
territoriaalset terviklikkust, iseseisvust ja sõltumatust. Venemaa agressioonisõda – ja sellele
järgnev rahu – kujundavad Euroopa julgeolekut järgnevatele põlvkondadele ning puudutavad
kõigi eurooplaste eksistentsiaalseid huve. Rahu pole võimalik saavutada agressorile
järeleandmisi tehes; selle asemel peame avaldama Venemaale kindlat survet ja toetama
vankumatult Ukrainat. Kui territooriume on võimalik omandada ja piire muuta jõudu kasutades,
ei ole keegi kaitstud.

Mitte midagi Ukraina kohta ilma Ukrainata ja mitte midagi Euroopa kohta ilma Euroopata.
Läbirääkimised ei saa alata sellega, et Ukrainat sunnitakse alluma Venemaa nõudmistele.
Euroopa keeldub tunnistamast nõudmisi, mis laiendavad Venemaa mõju kaugemale riigi
piiridest. Igasugune kokkulepe peab keskenduma sõja lõpetamisele, Ukraina tuleviku
kindlustamisele ja usaldusväärsete julgeolekutagatiste andmisele, mida toetavad tegelikud
väed. Toime pandud kuriteod ei tohi jääda karistuseta ja küüditatud Ukraina lapsed tuleb koju
tagasi tuua. Venemaa ei tohi omada vetoõigust Ukraina õiguse üle valida ise oma tee – viigu
see Euroopa Liitu või NATOsse.

Kõik läbirääkimised peavad algama viivitamatu relvarahuga. Euroopa peab püsima ühtse ja
meelekindlana ning tagama, et rahu väärib Ukraina vaprust ning rajaneb õiglusel, õigusel ja
pikaajalisel julgeolekul.

Lauri Hussar, Daiga Mieriņa, Juozas Olekas