Digimentorite häkatonil osales 70 noort üle Eesti, kes otsisid lahendusi noorte turvalise internetikäitumise edendamiseks, keskendudes privaatsustingimuste mõistmisele, tehisintellekti vastuste kriitilisele hindamisele ning internetis võõrastega suhtlemise ja sobimatute piltide jagamise riskidele. Võidutööks sai tehisintellektil põhinev programm, mis lihtsustab privaatsustingimuste mõistmist vastavalt kasutaja vanusele. Lisaks pakuti välja koolitusi, mänge ja simulatsioone, mis aitaksid noortel paremini aru saada digiohtudest ning arendada kriitilist suhtumist tehisintellekti kasutamisse. Projekti korraldasid Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut, Telia Eesti, Lastekaitse Liit ja Riigikantselei.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Probleemid, millega noored digimaailmas silmitsi seisavad on tehisaru pimesi usaldamiine, privaatsete andmete lekkimine ja võõrastega sobimatute piltide jagamine. Digimentorite häkatonil otsis 70 noort üle Eesti praktilisi lahendusi, kuidas edendada eakaaslaste turvalist internetikäitumist.
Noored ei mõista, milliseid andmeid platvormid koguvad
Sotsiaalmeedia privaatsustingimused oli üks kolmest käsitletavast Häkatoni põhiteemast. Põhikooli ja gümnaasiumi õpilaste hinnangul peaksid platvormide ja veebilehtede tingimused olema oluliselt lihtsamad, vähendamaks andmelekkeohtu ja takistamaks suurettevõtete ligipääsu seadmete sisule. Ideedevahetuse võitis grupp, kes pakkus lahendusena välja tehisintellektil põhineva programmi, mis tõlgib rakenduste ja veebilehtede privaatsustingimused vastavalt kasutaja vanusele lihtsasse ja arusaadavasse keelde. Programmi abiga saaks noor paremini mõista, milliseid andmeid platvormid koguvad ja millistele ligi pääsevad.
Foto: Kattri Ann Lindam
Teiste lahenduste seas pakuti välja brauserilaiendusi, mis hoiataks ette, kui rakendus kogub liiga palju isiklikke andmeid ja interaktiivseid mänge, mille kaudu noored õpiksid privaatsustingimusi lugema ja mõistma. Samuti soovisid õpilased, et kooli informaatikatundides käsitletaks privaatsustingimusi senisest põhjalikumalt – see eeldaks õpilaste arvates ka õpetajate täiendkoolitusi.
Tehisaru pärsib noorte õpimotivatsiooni
Teine lahendust vajav teema oli seotud ainuüksi tehisarul tuginemisel ja saadud vastuste pimesi usaldamises. Noorte hinnangul toob selline suund kaasa loovuse vähenemise, õpimotivatsiooni languse ja kaduva oskuse iseseisvalt lahendusi leida. Pikemas perspektiivis nähti ohuna ka kahanevat oskust rakendada oma teadmisi tööturul.
Foto: Kattri Ann Lindam
Grupid, kes probleemile lahendust otsisid, pakkusid välja koolitusi, töötubasid ja mänge, mis õpetaks noortele paremini tehisintellekti vastuseid kontrollima. Eelistatud olid aktiivsed ja elulised õppemeetodid, näiteks õpetaja juhitud arutelud, humoorikad ülesanded, rollimängud ning päriselulised näited. Enim levinud ettepanekuna sooviti, et õpetajad annaksid ise märku, millal ja kuidas tohib koolitöös tehisaru kasutada. Siinkohal peeti oluliseks hiljem koos õpetajaga AI antud vastuste analüüsimist. Samuti rõhutasid noored vajadust vähendada kodutööde hulka ning suurendada usalduslikku suhtlust õpetajatega, sest just ajasurve ja pelgus abi küsida sunnib õpilasi otsima kiiret vastust tehisarult.
Foto: Kattri Ann Lindam
Päriselulood aitavad internetiohte ennetada
Kolmanda probleemina võtsid õpilased vaatluse alla internetis võõrastega suhtlemise ja sobimatute fotode saatmise. Eriti haavatavad on teismelised, kes kasutavad platvorme nagu Snapchat, Discord ja Instagram. Liiga tihti usaldatakse võõraid, kes esitlevad end eakaaslastena ja paluvad seejärel jagada isiklikku teavet või alastavaid pilte. Ehkki noored teadvustavad, et selliselt toimimine võib viia identiteedivarguse, väljapressimise või mainekahjuni, ei julgeta tihti abi küsida.
Lahendustena pakuti õpetlikke simulatsioone ja tehisintellektil põhinevaid mänge, mis võimaldavad ohtlikke olukordi turvaliselt läbi mängida. Lisaks rõhutati veebiturvalisuse teemadel tehtavate koolituste, töötubade ja kursuste vajalikkust. Samuti leidsid õpilased, et ohu tõsidust aitavad paremini mõista pärislood. Üks grupp pakkus välja anonüümse taskuhäälingu, kuhu lapsed ja noored saaksid saata oma internetiohtudega seonduvaid kogemusi. Arvati, et saadet võiks juhtida tuntud sisulooja koos psühholoogi või veebipolitseinikuga, kes pakuks tuge ja annaks teaduspõhist nõu.
Foto: Kattri Ann Lindam
Digimentorite projektijuhi Inger Klesmenti sõnul sündisid ideedesprindil põnevad ja realistlikud ideed, mis edendavad laste ja teismeliste turvalist digikäitumist. „Noored on juba praegu väga teadlikud tehisintellekti riskidest ja võimalustest – neid põimiti oskuslikult ka probleemilahendustesse. Võidutöö puhul hindas žürii kõrgelt idee teostatavust ning noorte leidlikkust kasutada tehisintellekti positiivselt ja ressursisäästlikul eesmärgil. Iga häkatonil kõlanud idee aitab õpetajatel ja poliitikakujundajatel mõista noorte reaalseid väljakutseid ning seeläbi luua tõhusamaid ja praktilisemaid lahendusi,” selgitas Klesment.
Digimentorite häkatoni korraldas Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut koostöös Telia Eesti, Lastekaitse Liidu ja Riigikantseleiga. Digimentorite projekt on ühiskonnateaduste instituudi ja Telia Eesti algatus, mis kutsub heade digipädevustega noori andma oma teadmisi edasi vähemate digioskustega inimestele. Initsiatiiv pälvis Haridus- ja Teadusministeeriumilt 2025. aasta parima meediapädevuse projekti tiitli.
Häkatoni võitis grupp, kuhu kuulusid Angela Reisenbuki, Tevon Trääli, Emma Linda Viiese, Lenna Kõrgema ja Oliver Lillevälja. Neid juhendas lapse õiguste saadik Liise Laas.
