Eesti suurim noorte keskkonnaprogramm Rohejaht kogus tänavusel hooajal 17 902 osalejat, mis on 16% rohkem kui eelmisel aastal, ning koguti kokku 1,5 miljonit alumiiniumist küünlatopsi ja tuhandeid vanu elektroonikaseadmeid. Elektroonikakogumine kasvas üle seitsmekordselt, kogudes 3612 kilogrammi seadmeid, mis näitab, et paljud väärtuslikud materjalid seisavad endiselt majapidamistes kasutult. Programmis osales 543 gruppi kõikidest Eesti maakondadest, suurima osalusega Harjumaal. Lisaks koguti esmakordselt fooliumkaasi ning pöörati tähelepanu ka digiprügi vähendamisele. Tulemused rõhutavad vajadust arendada kogumissüsteeme ja suurendada materjalide ringlussevõttu.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Eesti suurim noorte keskkonnaprogramm Rohejaht lõpetas tänavuse hooaja rekordilise tulemusega: programmis osales 17 902 lasteaialast, koolinoort ja õpetajat üle Eesti, mis on 16% rohkem kui aasta varem.
Kampaania käigus koguti kokku 1,5 miljonit alumiiniumist küünlatopsi (1864 kg) ning toodi ringlusse tuhandeid seni kasutuseta seisnud elektroonikaseadmeid. Nende hulgas oli üle 1300 vana telefoni, enam kui 1200 arvutit ning ligi 5900 laadijat ja juhet. See tähendab tuhandeid seadmeid, mis muidu oleksid jäänud kodudesse seisma või jõudnud valesse jäätmevoogu.
Foto: Vallo Kruuser
Noored tõid välja „sahtlites peituva“ elektroonika
Rohejahi 2025/2026 hooajal osales 543 lasteaia- ja kooligruppi kõigist Eesti maakondadest. Osalejate arv kasvas aastaga 16% ning gruppide arv 6,5%.
Vanaelektroonika kogumine
Foto: Vallo Kruuser
„Sellised tulemused näitavad selgelt, et materjali on ühiskonnas olemas, kuid see ei liigu piisavalt ringlusse. Ringmajanduse suurim väljakutse ei ole täna mitte töötlemine, vaid see, kuidas saada kasutult seisvad materjalid tagasi ringlusse. Noorte kaasamine ja nende teadlikkuse kasv on siin võtmetähtsusega, sest muutused algavad igapäevastest valikutest kodudes,“ ütles Kuusakoski juhatuse esimees Urmo Viisitamm.
Foto: Vallo Kruuser
Uued materjalid ja digiprügi fookus
Sel hooajal koguti esmakordselt ka fooliumkaasi, mida koguti kokku 103
Foto: Vallo Kruuser
Lisaks pöörati tähelepanu digiprügile. Noori suunati märkama ja vähendama kasutute failide, e-kirjade ja pilves hoitava info hulka.
„Rohejahi eesmärk on aidata noortel mõista keskkonnasäästlikku eluviisi läbi praktiliste tegevuste. Uued teemad näitavad, et noored on valmis katsetama ja uusi harjumusi omaks võtma,“ ütles keskkonnaprogrammi juht Mari-Liis Vaher.
Tulemused maakondade kaupa
| Maakond | Gruppe | Osalejaid |
| Harjumaa | 212 | 9 072 |
| Hiiumaa | 1 | 28 |
| Ida-Virumaa | 15 | 614 |
| Järvamaa | 30 | 460 |
| Jõgevamaa | 12 | 450 |
| Läänemaa | 18 | 416 |
| Lääne-Virumaa | 51 | 1 391 |
| Pärnumaa | 62 | 1 921 |
| Põlvamaa | 7 | 98 |
| Raplamaa | 31 | 757 |
| Saaremaa | 3 | 46 |
| Tartumaa | 56 | 1 890 |
| Valgamaa | 12 | 161 |
| Viljandimaa | 18 | 338 |
| Võrumaa | 18 | 260 |
| KOKKU | 543 | 17 902 |
Suurim osalus Harjumaal
Osalejate arvu poolest oli aktiivseim maakond Harjumaa, kus osales 9072 noort. Järgnesid Pärnumaa 1921 ja Tartumaa 1890 osalejaga.
Suurima kasvuga paistsid silma Jõgevamaa, kus osalejate arv kasvas 198%, ning Raplamaa, kus gruppide arv suurenes ligi kahekordseks.
Kuigi tulemused on rekordilised, näitab see, et märkimisväärne hulk elektroonikaseadmeid ja metalle seisab endiselt majapidamistes kasutuseta. See viitab vajadusele arendada edasi kogumissüsteeme ja tuua rohkem materjali ringlusse.
