30. aprillil toimus festivalil Jazzkaar Eesti Jazziauhindade 20. pidulik jagamine, kus tunnustati silmapaistvaid jazzmuusikuid kuues kategoorias. Aasta jazzmuusiku tiitli pälvis Maria Faust, noore jazzitalendi auhinna sai Nikita Korzoun ning aasta jazzihelilooja tiitli Mingo Rajandi. Aasta jazzansambli tiitli sai Rahel Talts Ensemble, aasta jazziedendajaks nimetati Ivi Rausi-Haavasalu ning publiku lemmikuks pianist ja helilooja Kairiin Kukk. Võitjatele anti rahalised auhinnad ning võimalused esineda Jazzkaare kontsertidel.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
30. aprilli õhtul tunnustasid festival Jazzkaar ja Eesti Jazzliit Eesti silmapaistvamaid jazzmuusikuid. Eesti Jazziauhindu jagati 20. korda ning tiitleid anti välja kuues kategoorias. Pidulik auhinnatseremoonia toimus festivalil Jazzkaar enne aasta jazzihelilooja 2025, Bianca Rantala, ning Valter Soosalu & UMO Helsinki Jazz Orchestra kontserti „Gigil Marathon”.
Aasta jazzmuusik 2026 tiitli pälvis Maria Faust, kel on selja taga karjääri viljakaimad aastad ning kes on oma loomingu poolest hinnatud jazzis, avant-garde’is, third stream jazzis, improvisatsioonilises muusikas ja teistes alternatiivsetes stiilides.Tema auhinnaks on 4000 eurot koostöös Svibyga, lisaks kuulub auhinna juurde kontsert Jazzkaar 2027 programmis.
Noore jazzitalendi auhinna sai saksofonist ja helilooja Nikita Korzoun, kes hoiab oma loomingus au sees just traditsioonilist jazzi. Noorele eale vaatamata on ta koostööd teinud nii Eesti kui ka välismaa jazzimaastiku tipptegijatega. Võitjale pani 2000 eurot auhinnaks välja Telliskivi Loomelinnak ning muusikul avaneb võimalus esineda aasta jooksul ka Jazzkaare korraldatud kontserdil.
Aasta jazzihelilooja on helilooja, kontrabassimängija, mitmete ansamblite juht ja interdistsiplinaarsete projektide eestvedaja Mingo Rajandi, kes otsib oma loominguga julgelt ühisosa viimistletud kompositsioonide ja improvisatsiooni vahel, põimides sekka žanripiiride kompamist ja eri kunstiliikidega eksperimenteerimist. Võitjale pandi koostöös Eesti Autorite Ühinguga välja 2500 eurot.
Aasta jazzansambli tiitliga pärjati 14-liikmelist kollektiivi Rahel Talts Ensemble, millel on tänaseks ilmunud kaks suurepäraselt vastu võetud albumit „Power of Thought” (2022) ja „New and Familiar” (2025). Pianist ja helilooja Rahel Talts on üks Eesti džässmuusika tõusvatest tähtedest, kes on viimastel aastatel olnud muusikaliselt aktiivne nii Taanis, Leedus, Eestis kui ka paljudes teistes Euroopa riikides. Võitja sai koostöös Eesti Autorite Ühinguga autasuks 2500 eurot.
Aasta jazziedendajaks tituleeriti Ivi Rausi-Haavasalu, kelle panus ulatub nii Eesti Jazzliidu juhtimisse kui ka noore põlvkonna kasvatamisse Tallinna Muusika- ja Balletikoolis ja rütmimuusika hariduse edendamisse laiemalt. Aasta Jazziedendaja auhinnafondi kuuluvad JURA C8 kohvimasin festivali peatoetajalt JURAlt ning vabapääse Jazzkaare ja Eesti Jazzliidu kontsertidele aasta jooksul.
Delfi Kultuuri publiku lemmikuks hääletasid muusikasõbrad pianistist helilooja Kairiin Kuke, kes on aktiivne osaleja Eesti muusikamaastiku kirjutades viimase kahe aasta jooksul hulgaliselt omaloomingulist muusikat ning kellelt on lähitulevikus oodata ka debüütalbumit. Publiku lemmik saab auhinnaks 2000 eurot Delfi Meedia reklaamikrediiti.
„Kui ma ligi 25 aastat tagasi alustasin professionaalset muusikakarjääri, ei osanud ma isegi oma kõige ärevamas unenäos ette näha, kui suured muutused ootavad ees kogu maailma muusikabusinessi. Vaid napi dekaadiga kadus kogu senine turg ja arusaam, mis on muusika ja selle loomise/esitamise hind. See on olnud sõit ameerika mägedel ilma kinnitusrihmadeta. Need, kes sellel rongil kere külge ei tea kust moodustunud iminappadega reisivad, väärivad igaüks auhinda, sest nad ei pea seda tegema, aga teevad, sest on aru saanud, et anne, mis on antud tuleb realiseerida. See on me vastutus ühiskonna ees,” sõnas aasta jazzmuusik 2026 Maria Faust.
„Mida aeg edasi, seda rohkem jõuab mulle kohale, kui suur asi on olla ühiskondlikult väärtustatud. Aasta jazzmuusiku auhind on mulle nüüd aastal 2026 tähtsamgi kui aastal 2016, kui mulle auhind esimest korda anti. Tol korral olin ma üksik ja küllap paljudele pisut veider (nais)muusik. Nüüd, 10 aastat hiljem, on meil väga arvestatav kogu naismuusikuid. Ilma seda eraldi võistluseks keeramata on naised jazzis praegu meie purjekale nii mootoriks (Jazzkaar! Jazzliit!) kui ka purjeks (Anna Regina, Anett, Kirke, Mingo, Karmen, Rahel, Britta, Kadri, Tuulikki, Bianca, Maarja). Midagi on tehtud õigesti, kuskil on nähtud eeskujusid ja märgatud annet. Olen väga uhke selle üle, sest natuke on see olnud ka minu „süü”,” lisas ta.
Maria kommenteeris ka, et kuigi eesti jazzmuusika on hetkel noore naise nägu, siis ei ole ta seda mitte Eestis jazzi õpetatavates koolides. Ta tõi näiteks, et Tallinna Muusika- ja Balletikooli 29 rütmimuusika instrumentide erialaõpetajatest on vaid kaks naised ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias on kümnest jazzmuusika osakonna instrumendiõpetajatest kõik mehed.
Eesti Jazziauhindu annavad välja festival Eesti Jazzliit ja Jazzkaar koostöös Sviby, Telliskivi Loomelinnaku, JURA, Delfi Kultuuri ja Eesti Autorite Ühinguga. Kõik võitjad said auhinnaks fotograaf Kaupo Kikkase taiesed sarjast „Abüss”, mis on ühtlasi selle seeria esmatrükid. Täpsem info auhindade ja laureaatide kohta avaldatakse Jazzkaare ja Eesti Jazzliidu kanalites.
