Haridus- ja Noorteameti tellimusel ning Euroopa Liidu rahastusel toimunud nooremarendaja tasuta ümberõppeprogrammi lõpetas 158 inimest 43 omavalitsusest üle Eesti, neist 46% olid naised. Programm toimus Tallinnas, Jõhvis, Paides ja Võrus ning pakkus osalejatele praktilisi tehnoloogiaalaseid teadmisi ja kogemusi, et toetada nende liikumist tehnoloogiasektorisse või karjääri edendamist. Õpe koosnes baasteadmistest, distantsõppest ja juhendatud projektipraktikast, rõhutades meeskonnatööd ja probleemide lahendamist. Programmi lõpetajad said parema arusaama arendusprotsessist ning võimaluse jätkata õpinguid //koodi põhiõppes.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Haridus- ja Noorteameti tellimusel ning //koodi ellu viidud tasuta nooremarendaja programmi lõpetas 158 ümberõppijat, neist 85 meest ja 73 naist. Kokku oli programmis osalejaid 43 omavalitsusest üle Eesti, enim Tallinnast ja Lõuna-Eestist.
Haridus- ja Noorteameti haridusuuenduste osakonna juhi Liina Kanteri sõnul täitis Tallinnas, Jõhvis, Paides ja Võrus toimunud programm eesmärgi suunata tööturul aktiivset väljundit otsivate tööealiste tähelepanu enam valdkondadele, kus tööjõuvajadus kasvab.
“Digipädevusega töötajad on üha enam hinnas pea igas majandusharus. Nooremarendaja ümberõppekoolituse eesmärk oli pakkuda tööealistele õppijatele kiiret ja praktilist võimalust liikuda tehnoloogiasektorisse või teha oma karjääris järgmine samm. 158 lõpetajat näitab, et selline ümberõpe aitab tööturul muutustele kiiresti reageerida ning loob inimestele reaalse võimaluse liikuda uude valdkonda sõltumata nende varasemast taustast ning toetab laiemalt ka Eesti digipööret ja ettevõtete arengut,” ütles Kanter.
Lõpetajatest 46% olid naised, mis on IT-sektori üldist soolist tasakaalu arvestades väga tugev tulemus.
“Lõpetajatest 46% olid naised, mis on IT-sektori üldist soolist tasakaalu arvestades väga tugev tulemus. Sama oluline on ka lõpetajate lai regionaalne taust ning teadmine, et nooremarendaja oskustega inimesi lisandus üle Eesti ning neid on väga erinevas vanuses,” kinnitas //koodi õppekeskuste juht Kätlin Merisalu.
Tehnoloogiaoskused ei ole Merisalu hinnangul ammu enam üksnes kitsalt ühe sektori teema. Neid pädevusi vajavad inimesed väga erinevatelt elualadelt ja eri Eesti piirkondadest. “Meie jaoks on oluline, et ümberõpe ei tähendaks ainult uue ameti õppimist, vaid annaks inimestele enesekindluse, praktilise kogemuse ja võime oma seniseid oskusi tehnoloogiaga täiendada. Sisuliselt võib programmi läbimist võrrelda reaalse töökogemusega,” lisas ta.
Programm oli üles ehitatud päriselulistele väljakutsetele tuginevale praktilisele õppele, sarnaselt reaalsete arendustiimide tööle.
Esimese kolme nädala jooksul omandasid programmis osalejad neljas linnas tarkvaraarenduse baasteadmised. Seejärel jätkati viie kuu jooksul peamiselt distantsõppe vormis. Programm oli üles ehitatud päriselulistele väljakutsetele tuginevale praktilisele õppele, sarnaselt reaalsete arendustiimide tööle. Õppijad lahendasid iseseisvaid ülesandeid, töötasid tiimides, lõid toimivaid projekte ning läbisid kahekuulise juhendatud projektipraktika mentorite toel.
Programmi lõpetanud Heilika Otsa sõnul andis nooremarendaja õpe talle julguse teha karjääris konkreetsem pööre. “Mind ajendas programmis osalema soov teha karjääris päris muutus ja liikuda valdkonda, kus saab pidevalt areneda ning midagi käega katsutavat luua. Õpe oli intensiivne ja tõi mind korduvalt mugavustsoonist välja, kuid just seetõttu oli see väga väärtuslik kogemus. Lisaks tehnilistele oskustele õppisin palju tiimitööst, probleemide lahendamisest ja sellest, kuidas ka surve all rahulikuks jääda,” rääkis ta.
Otsa sõnul andis programm ka kinnituse, et ta soovib end ka tulevikus IT-valdkonnaga siduda. “Eriti meeldejääv oli kood/JobFair töömess, kus esitlesime oma tiimi tööd ja võitsime Delfi Meedia väljakutse. See andis kindlust, et suudame ka päris maailmas väärtust luua. Tunnen, et see teekond on alles alguses, soovin saada veel praktilist kogemust ja samm-sammult arendajana edasi liikuda,” lisas ta.
Logistikaettevõttes tootegrupi juhina töötava Kristo Leieri sõnul andis nooremarendaja programm talle parema arusaama sellest, kuidas arendusprotsess tegelikult toimib. “Olin varem //koodi kursustest kuulnud, kuid need tundusid minu jaoks liiga spetsiifilised ja justkui minu liigast väljas. Tegelikult andis programm täpselt selle, mida otsisin ehk ülevaate arenduse loogikast ja sellest, kuidas ideest jõutakse päriselt toimiva lahenduseni. Sellest kogemusest on kasu ka siis, kui inimene ei plaani kohe arendajaks hakata, vaid tahab paremini mõista tehnoloogiat, arendajate tööd ja digilahenduste loomist,” rääkis Leier.
Nii nooremarendaja ümberõppeprogrammi lõpetajatel kui ka neil, kes sel korral tasuta ümberõppeprogrammi ei pääsenud, on võimalik kandideerida //koodi põhiõppesse. Põhiõpe pakub samuti praktilist ja projektipõhist lähenemist ning annab tugeva aluse tehnoloogiakarjääri alustamiseks. Kandideerimine //koodi põhiõppe järgmisse lendu kestab 17. maini.
Noorem tarkvaraarendaja ümberõppekoolitus viidi ellu Haridus- ja Noorteameti tellimusel ning seda rahastas Euroopa Liit taasterahastu NextGenerationEU vahenditest. Programmi viis ellu //kood.
