Eesti Rahva Muuseumis on kuni 28. juunini 2026 avatud näitus „Rannarootslased. Estlandssvenskar“, mis tutvustab eestirootslaste kultuuripärandit ja ajalugu Baltimaades. Näitus põhineb ligi kahe aasta pikkusel uurimistööl, mis hõlmas välitöid, arhiivimaterjalide läbivaatamist ning kogukondadega kohtumisi. Näitus käsitleb eestirootslaste eluviisi, sealhulgas rannakalastust, hülgepüüki ja põllundust, ning rõhutab nende keelelist ja õiguslikku eripära. Näituse raames toimub 31. mail Rannarahva päev, mille keskmes on Ruhnu pulma traditsioonide tutvustamine koos muusika ja tantsuga. Näitust on külastanud üle 54 000 inimese ning selle valmimisse on panustanud mitmed kultuuri- ja muuseumiorganisatsioonid.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Eesti Rahva Muuseumi näitus „Rannarootslased. Estlandssvenskar“ on avatud veel viimased kaks kuud, kuni 28. juunini 2026. Näituse lõpuperioodi keskne sündmus on 31. mai Rannarahva päev, mil ERMi jõuavad Ruhnu pulm, kalalaat, simman ja Ruhnu pruudikrooni valmistamise õpituba.
Alapealkirja „Randunud ja juurdunud“ kandev näitus on ulatuslikem käsitlus eestirootslaste kultuuripärandist ja kogukonna ajaloost Baltimaades. Näituse jaoks tehti pea kaks aastat laiaulatuslikku uurimistööd, mis viis toimkonna välitöödele nii saartele kui ka Rootsi, kus kohtuti kogukondadega, koguti esemeid ja lugusid ning töötati läbi arhiivimaterjale.
“bj0009” näituse juhtkuraator Kristel Rattus. Foto: Berta Jänes
Peale Teise maailmasõja katkestust ja suurema osa kogukonna lahkumist, jäid Eestisse järjepidevust kandma ajaloolised talud, kirikud, kohanimed, mälestused, esemed, laulud ja murded. Näitus käsitleb seda pärandit elava kultuurilise kogemusena läbi mälestuste, tagasipöördumiste, taasavastamise ning tänapäevase eestirootsi identiteedi kaudu.
Eestirootslased tegelesid rannakalastuse, hülgepüügi, põllunduse, karjakasvatuse, lootsimise ja kauplemisega.
„Eestirootslased tegelesid rannakalastuse, hülgepüügi, põllunduse, karjakasvatuse, lootsimise ja kauplemisega. Eestikeelsetest talupoegadest eristas neid peale keele ka õiguslik staatus – nimelt oli tegemist kunagiste Rootsi kuninga alamatega, kes olid isiklikult vabad,“ sõnab näituse juhtkuraator Kirstel Rattus.
Foto: Berta Jänes
Ehkki peale Teist maailmasõda jäi Eestisse vaid tuhatkond eestirootslast, leidub tema sõnul tänaseni leidub inimesi, kes peavad end eestirootslasteks või nende järeltulijateks ja tunnevad sidet rannarootsi kultuuriga. “Ka rannarootsi alade uued elanikud otsivad sidet sealse pärandiga. Näitus „Rannarootslased. Estlandssvenskar“ aitab seda kultuuri inimestele lähemale tuua”.
Näitust on avamisest saadik külastatud 54 000-l korral. Publikuprogrammis on toimunud 26 tuuri (sh 11 kuraatorituuri), 10 eriprogrammi, 2 teadusseminari ning lisaks ka ERMi 64. aastakonverents, mis tõukus näituse teemast ning tõi kokku uurijad, muuseumitöötajad ja kogukondade esinejad mitmest riigist.
„Rannarootslaste“ suurim publikupäev on 31. mail toimuv Rannarahva päev ERMis, mille keskne sündmus on „Ruhnu pulm“. Tegemist on suurejoonelise kontsert-etendusega, kus ruhnlased esitavad oma pulmapärandit koos muusika, tantsude, kommete, rõivaste ja saarekultuuri omapäradega. See on harvaesinev võimalus kohtuda Ruhnu pulmatraditsioonidega avaliku sündmusena, kus pärand kõlab, liigub ja kogub inimesi enda ümber. Samal ajal toimub ERMi ees kalalaat, majas sees erinevad rannarahva töötoad ja simman, moodustades programmi kogu perele.
“Rannarootslased. Estlandssvenskar” avati Eesti Rahva Muuseumis 25. mail 2025.
Näituse valmimisse on panustanud teiste seas Eesti Meremuuseum, Rannarootsi muuseum, Eestirootslaste Kultuuriomavalitsus ning Estlandssvenska Kulturföreningen Svenska Odlingens Vänner.
