Eestlaste loodusarmastus mõjutab ka kodukoha valikut. Kuigi Luminori hiljutise uuringu järgi elab enamik eestlasi veel linnas, kaaluks 53% neist kolimist maale või väikelinna. Luminori kodulaenude valdkonnajuhi Helina Kikase sõnul sõltub linnast väljakolimine eelkõige sellest, kas uues elukohas on olemas vajalikud töövõimalused ja elamistingimused.
Foto: Freepik
Norstati läbiviidud uuringust selgus, et ainult veerand ehk 25% Eesti inimestest soovib kindlasti elada linnas. Lätis ja Leedus on selliste inimeste osakaal suurem – vastavalt 30% ja 33%. „Eestlaste looduslähedus ja rahuarmastus kutsub ikkagi linnast välja. Kui meie lõunanaabrite seas on rohkem linnamelu nautlejaid, siis eestlaste jaoks ei ole linnas elamine nii kivisse raiutud otsus. Seda tendentsi on eriti näha noorte seas, kes kaaluks sobivatel tingimustel linnapiirist kaugemale kolimist,“ sõnas Kikas.
Eestlaste looduslähedus ja rahuarmastus kutsub ikkagi linnast välja. Kui meie lõunanaabrite seas on rohkem linnamelu nautlejaid, siis eestlaste jaoks ei ole linnas elamine nii kivisse raiutud otsus.
Täpsemalt näitas uuring, et 53% eestlastest kaaluks maale või väikelinna kolimist. Küll aga on 23% selles osas kõhklevad ning 19% vastanute jaoks on oluline, et linnast ära kolides oleks uues elukohas tagatud sobivad töö- ja elamistingimused.
„See, et uuringu järgi üle poole eestlastest kaaluks linnast välja kolimist, näitab laiemat väärtuste muutumist – inimesed otsivad tasakaalu töö- ja eraelu vahel ning hindavad keskkonda, mis toetab üldist heaolu. Kolimisotsuseid mõjutavad ka kinnisvarahinnad ja töökorralduse muutused,“ lisas Kikas.
See, et uuringu järgi üle poole eestlastest kaaluks linnast välja kolimist, näitab laiemat väärtuste muutumist – inimesed otsivad tasakaalu töö- ja eraelu vahel ning hindavad keskkonda, mis toetab üldist heaolu.
Noorte seas on huvi linnast väljapoole kolimise vastu eriti suur – tervelt 68% uuringule vastanud 18–29-aastastest kaaluks seda sammu. Samas on Kikase sõnul kodukoha valikul määravaks teguriks teenuste kättesaadavus ehk pigem suunatakse pilgud linnalähedastele elamurajoonidele. „Noored pered soovivad vaikust, rahu ja lastele sobivat kasvukeskkonda, kuid ainult looduslähedusest ei piisa. Seetõttu eelistatakse sageli äärelinna või linnalähedasi elamurajoone, kus kõik vajalik on ümbruses olemas,“ sõnas Luminori kodulaenude valdkonnajuht.
Foto: Freepik
Linnalähedaste arenduste eeliseks on enamasti taskukohasem ruutmeetrihind, mis on karjääri alustavatele noortele jõukohasem. Paindlik töökorraldus ja hübriidlahendused annavad inimestele rohkem vabadust elukohta valida ehk kui igapäevast linna sõitmist pole vaja, on äärelinnas elamine igati mõistlik valik.
„Tänapäeval ei tähenda äärelinna arendused enam pelgalt maju põllul, vaid enamasti on lisaks kodudele rajatud ka vajalik infrastruktuur, alates lasteaedadest ja koolidest kuni ühistranspordi ja poodideni. Hästi toimiv taristu ja piirkonna populaarsus hoiavad ka kinnisvara väärtust, mistõttu ei jää äärelinna arendused linnakorteritele sugugi alla,“ lisas Kikas.
- Uuring viidi läbi Luminori tellimusel uuringufirma Norstat poolt tänavu augustis. Uuringule vastas Baltimaades kokku 3011 inimest vanuses 18–59 eluaastat.
