Ühiskonna teadlikkus vägivalla erinevatest ilmingutest on küll kasvanud, kuid arutelud on jäänud eraldiseisvaks. Räägime töökiusust, lähisuhtevägivallast ja laste väärkohtlemisest eraldi, ehkki need kõik on osa samast nähtusest. Nüüd toimub Eestis esmakordselt konverents, mis käsitleb vägivalla teemat terviklikult, vaadeldes seda nii isiklikust, tööalasest kui ka ühiskondlikust ja kultuurilisest vaatenurgast.

Nüüd toimub Eestis esmakordselt konverents, mis käsitleb vägivalla teemat terviklikult, vaadeldes seda nii isiklikust, tööalasest kui ka ühiskondlikust ja kultuurilisest vaatenurgast.

“Vägivald ei ole ainult rusikas ega solvav sõna. See on väsitav süsteem, vaikiv talumine ja harjumuspärane hirm, mida me sageli isegi ei märka,” ütleb konverentsi üks korraldajaid, kliiniline psühholoog ja Verge juht Airiin Demir. Eestis toimub esmakordselt konverents, mis käsitleb vägivalla teemat terviklikult, mitte ainult ohvrite ja süüdlaste, vaid ka ühiskondlike mehhanismide, töökohtade ja kultuuri kaudu. “Eksperdid ei tule ainult probleeme kirjeldama, vaid jagavad ka praktilisi tööriistu, kuidas vägivalla märke märgata, ennetada ja sekkuda enne, kui kahju on sündinud,” räägib Demir.

Konverentsi peaesineja, Norra psühholoog ja vägivalla uurimisele pühendunud Per Isdal, rõhutab, et vägivald on ühiskonna suur probleem, ka terviseprobleem. “Vägivald, olgu see füüsiline, verbaalne, psüühiline või varjatud, puudutab meid kõiki. Sageli on kõige tugevam vägivalla põhjus see, kui inimene on ise vägivalda kogenud, enamasti oma perekonnas. Kodust saab tõmmata sirge joone vägivallani ühiskonnas, kuid sama sirge joone saab tõmmata ka ühiskonnast tagasi koju,” sõnab ta.

Airiin Demir lisab, et vägivald saab alguse hetkest, mil kaob austus teise inimese piiride vastu. “Ennetus on võimalik vaid siis, kui me mõistame vägivalla mustreid oma igapäevaelus: tööl, kodus ja suhetes,” rõhutab ta.

Ennetus on võimalik vaid siis, kui me mõistame vägivalla mustreid oma igapäevaelus: tööl, kodus ja suhetes.

Vägivald töökohal on nähtamatu, kuid kallis probleem

“Töömaailmas ei ole vägivalla mõju sugugi väiksem,” märgib Tööinspektsiooni vaimse tervise konsultant Johan Pastarus. “Iga töövaidlus, läbipõlenud töötaja või hirmust vaikiv kollektiiv on märk vägivalla kultuurist. Organisatsioonid maksavad selle eest kõrget hinda vaimse tervise probleemide, suure töötajate voolavuse ja mainekahjuga. Investeering ennetusse on alati väiksem kui hind, mida maksame vaikimise eest.”

Foto: Freepik

Konverents “Vägivalla tähendus” toob ühele lavale psühholoogid, juhtimisspetsialistid, sotsiaaltöötajad, teadlased ja kultuuriinimesed. Ettekannete ja arutelude kaudu vaadeldakse vägivalla erinevaid vorme ja ilminguid.

Lavale astuvad eelmainitute seas veel:

• Aleksei Turovski, kes vaatleb inimest kui looma
• Liisi Laineste, kes räägib vägivallast huumoris
• Anna Hints, kes avab vägivalla lugusid filmides
• Hannaliisa Uusma, kes vaatleb lähisuhtevägivalda popkultuuris
• Marju Aas räägib, kuidas kuulata nii, et teine räägiks
• Marit Kannelmäe-Geerts õpetab aga, kuidas on sotsiaal-emotsionaalne pädevus tõhus vägivalla ennetus
• Triin Raudsepp ja Airi Mitendorf õpetavad, millised on võimalused lähisuhtevägivallaga töökeskkonnas tegutsemiseks
• Merit Lage räägib töökiusust töötaja fookuses; ning Umberto Dorus Geerts avab, kuidas hoiakud ja käitumine õigustavad vägivalda ning kuidas me saaksime teisiti.

Konverentsi korraldajate sõnul ei ole eesmärk käsitleda vägivalda eraldiseisva probleemina, vaid nähtusena, mis mõjutab meie elu kõigil tasanditel. Kuigi ühiskonna teadlikkus on kasvanud, on arutelud jäänud eraldi teemadeks – töökius, lähisuhtevägivald, laste väärkohtlemine. “Konverents toob need teemad esimest korda samale lavale, näidates, et vägivald on üks ja sama nähtus, isegi kui selle vormid erinevad,” lisab Demir.