Uuringud näitavad, et 60-80 protsenti perearsti külastustest leiavad aset stressiga seotud põhjustel. Kui stress muutub krooniliseks, toodab organism pidevalt kortisooli – hormooni, mis nõrgestab immuunsüsteemi, soodustab põletikke ja suurendab haiguste riski.
Stressi varajased märgid jäävad sageli tähelepanuta. Peavalud ja unetus on küll levinud, kuid tihti alahinnatud sümptomid. Unetus vähendab keskendumisvõimet ja suurendab stressi, mistõttu inimene satub nõiaringi. Pikemalt kestev unevaegus võib kaasa tuua pideva väsimuse ja meeleolu kõikumise.
Unetus vähendab keskendumisvõimet ja suurendab stressi, mistõttu inimene satub nõiaringi.
Stress võib väljenduda ka järgmistes kehalistes sümptomites: seedimisprobleemid, söögiisu ootamatud muutused, seletamatud nahalööbed või isegi juuste väljalangemine. Sageli seostatakse neid kaebusi esmalt mõne muu terviseprobleemiga ega mõelda, et tegemist võib olla stressi sümptomitega. Kui sümptomid korduvad või püsivad pikemalt, tasub aga pöörata tähelepanu oma igapäevasele koormusele ja puhkevõimalustele.
Kui sümptomid korduvad või püsivad pikemalt, tasub aga pöörata tähelepanu oma igapäevasele koormusele ja puhkevõimalustele.
Lihtsad nipid pingete maandamiseks
Igapäevase stressi vähendamiseks on oluline leida väikesed, aga tõhusad rahustavad ja rõõmu toovad tegevused. Jalutuskäik looduses aitab juba kümne minutiga stressihormoone vähendada. Samuti mõjub hästi aeg lemmikloomaga – paitamine ja koos veedetud aeg suurendavad oksütotsiini ehk “heaoluhormooni“ taset ning langetavad kortisooli.
Foto: Freepik
Üks sageli alahinnatud stressiallikas on edasilükkamine. Kui ülesandeid kuhjub, kasvab ka pinge ning see halvendab nii und kui ka tuju. Lihtne päevaplaan, milles olulised tegevused on kirjas ja täidetud samm-sammult, aitab vältida kaost ja annab parema kontrollitunde.
Lihtne päevaplaan, milles olulised tegevused on kirjas ja täidetud samm-sammult, aitab vältida kaost ja annab parema kontrollitunde.
Veel üks lihtne, kuid tõhus nipp on hingamise teadlik jälgimine. Sügav ja aeglane hingamine aitab kehal rahuneda, langetab pulssi ning vähendab stressihormoonide taset. Kui tunned, et pinge kasvab, proovi paar minutit keskenduda ainult hingamisele – hinga sisse, loendades neljani ja hinga välja, loendades kuueni. Sellised väikesed pausid aitavad taastada tasakaalu ja annavad kehale signaali, et olukord on kontrolli all.
Kuidas tehnoloogia aitab?
Nutiseadmed võivad olla heaks abiks keha signaalide jälgimisel. “Näiteks Huawei Watch 5 mõõdab südamerütmi muutlikkust (HRV), mis näitab organismi reaktsiooni stressile. Kui HRV langeb, annab kell märku stressitaseme tõusust ja soovitab hingamisharjutusi. Samuti analüüsib TruSleep 4.0 süsteem unefaase ning pakub soovitusi, kuidas und parandada. Need funktsioonid aitavad mõista, mis und segab ja kuidas oma heaolu samm-sammult parandada,“ kirjeldab tehnoloogiaekspert ja Huawei koolitusjuht Jekaterina Mishina.
