Kütioru piirkond on tuntud suusakeskus, kuid seal leidub ka mitmeid ajaloolisi ja kultuurilisi paiku, näiteks 17. sajandist pärit Küti Mäeveski, mis on üks viimaseid töötavaid veskeid piirkonnas. Matkarajal tutvustati ka tsõõriplatsi, mis rajati 1920. aastatel kohalike noorte poolt tantsuplatsina. Kütioru nimi sai alguse Küti-nimelisest perest, kes oli seotud veski tegevusega. Matkale kogunes üle kümne inimese nii kohalikelt kui kaugemalt, kes kuulasid kohalikke lugusid ja ajaloolisi selgitusi piirkonna kohta.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Kütiorg on üle Eesti tuntud suusakeskus, ent seal on palju muudki avastada. Ka nime Kütiorg sai see paik alles möödunud sajandi kuuekümnendatel ja seda ühe veski pere järgi, mis kandis Küti perenime. Mäeveskist algas aga kolme veski matk, mis Võru valla turismipäeva puhul oli lühendatud kolme ja poole kilomeetri peale.
Foto: ekraanitõmmis
Mäeveski pärineb 17. sajandist
“Tere tulemast Kütioru Küti Mäeveskisse!” kõlas reibas perenaise hääl matkajatele. See veskikoht on aastast 1620. Esimene veski asus siiski veidi teise koha peal – seal, kus praegu on selle pere suitsusaun. Ka teine paisukoht on praegugi näha, kui järv on all. Küti Mäeveski on viimane Isknal töötanud veskitest.
Zupsmanni Aleksander oli siin legendaarne veskimees, kes elas peaaegu saja aastaseks. Praegugi on väga palju neid inimesi, kes mäletavad, kuidas nad käisid ise veskile või siis isa-emaga koos.
Tänagi on veskis kõik seadmed, mis Aleksandrist jäid, veel alles. 2016. sügisel kui Kerti Plakso pere selle koha ostis, siis pärijad näitasid, kuidas veski töötab ja nad tegid ka koti püüli, aga pidid selle siiski pooleli jätma, sest rotid olid elektrijuhtmed ära närinud.
Kerti Plakso. Foto: ekraanitõmmis
Külapoisid ehitasid tantsuplatsi
Seltskond liikus edasi mööda Kütioru matkarada järgmise veskikohani, aga enne on veel üks väike vahepeatus ühel kuulsal tsõõriplatsil. Tsõõriplats oli veskile üsna lähedal ning sinna jõudsime väikese jalutuskäigu järel.
Foto: ekraanitõmmis
Tsõõriplats tekkis möödunud sajandi kahekümnendatel aastatel, kui noored sõjast tagasi tulid ja otsisid endale tegevust. Leidsid ühe platsikese, millele hakati öösel hobustega, isade teadmata, sest päeval oli tarvis tööd teha, ehitama tantsuplatsi. Kui asi avalikuks tuli, siis alumine mölder Melts oli andnud selle maa küla noortele.
Foto: ekraanitõmmis
Kunagi kandis Kütiorg kolme nime – Noodasorg, Holsta org ja Koloreino org. Kuna Noodaskülas oli Küti-nimeline pere, siis sealt perest üks meestest oli möldri abiline. Kas ta tuli siia külakorda või oligi abiliseks, aga veskisse see Küti nimi igatahes tuli ja hakkas sealt levima.
Foto: ekraanitõmmis
Nagu Võrumaale kohane, siis viib tee küll mäest alla, küll üles. Ka mäenõlval kõnnib seltskond omajagu aega, peatudes aeg-ajalt, et kuulata selgitusi ühe või teise paiga kohta. Lipumäel rääkis perenaine, et vanasti olid ümberringi peamiselt põllumaad ega olnud üldse nii metsane nagu praegu. Teise maailmasõja ajal oli Lipumäel olnud sakslaste vaatluspunkt, kus nad saanud hea ülevaate sellest, kust kandist lahingud nendeni tulevad.
Foto: ekraanitõmmis
Lapsena käis Kerti vanaisaga veskil
Kerti ise on pärit Vana-Võromaalt Lepassaarest, aga koos vanaisaga käis ta Zupsmanni Ale veskil ja vanaisa ütles talle ikka, et midagi puutuda ei tohi. Nii tuli Kertile de-ja-vu tunne, et see oli see koht, kus ta mitte midagi puutuda ei tohtinud. Küllap seepärast see veskikoht ka tuli.
Foto: ekraanitõmmis
Ajalugu on naist aga huvitanud juba põhikoolist saati ja veski ajalugu tuligi justkui kingituseks pealekauba. Oma osa mängis ka lapsepõlves Kütiorus elanud kunstnik Valdur Ohakas, kelle juures Kerti kolmandas klassis kogu klassiga käis. Tõsi, kunstist enam huvitus noor neiu hoopis eeslist, sest seda looma ta polnud varem näinud.
Foto: ekraanitõmmis
Matkale oli tulnud üle kümnekonna inimese. Oli nii kohalikke, kes ka ise selles kandis tegutsenud, aga ka kaugemalt – Tartust ja Jõgevamaalt. Matka ja juttudega jäädi igatpidi rahule.
