Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu korraldab vaimse tervise ja heaolu uuringut, mille eesmärk on mõista, miks inimeste vaimne heaolu erineb ning kuidas geneetika ja keskkond seda mõjutavad. Uuringus on osalenud juba 25 000 geenidoonorit, kes on vastanud põhjalikule veebiküsimustikule, mis aitab tabada erinevaid vaimset tervist mõjutavaid mustreid. Teadlased rõhutavad, et küsimustik põhineb varasematel uuringutel ja selle tulemusi kasutatakse teaduslikel eesmärkidel. Uuringus osalemine on avatud kõigile geenidoonoritele ning küsimustikku saab täita mugavalt veebis.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Vaimne tervis on teema, mis puudutab elu jooksul iga inimest. Kahjuks ei saa heaolu mõõta ühe näitaja või testiga. Selle mitmekihilise nähtuse mõistmiseks tuleb kokku panna palju erinevaid andmeid ning just seda Eesti teadlased ka hetkel teevad.
Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu on käivitanud vaimse tervise ja heaolu uuringu, mis püüab mõista, miks inimeste vaimne heaolu nii palju erineb, miks mõned on stressile haavatavamad ja teised vastupidavamad ning kuidas geneetika ja keskkond omavahel põimuvad.
Foto: Freepik
Mitukümmend tuhat vastajat on oma panuse andnud
Uuringus on juba osalenud 25 000 geenidoonorit, kes on andnud teadusele väärtusliku tõuke. Uuringu juhi Kelli Lehto sõnul on küsimustik tekitanud elavat arutelu ka sotsiaalmeedias. „Arutletakse nii küsimuste sisu üle kui ka julgustatakse üksteist osalema,“ ütles Lehto. Tema sõnul leiab kommentaaridest nii tänusõnu postitajale meeldetuletuse eest kui ka lugusid sellest, miks vastama mindi. „Eriti jäi meelde üks kommentaar, kus kasutaja ütles, et vastamisse võiks suhtuda uudishimuga — see on ka meie uuringumeeskonna peamine soovitus,“ lisas ta.
Uuringu juht Kelli Lehto. Foto: Lauri Raitar
Osalejad on kirjeldanud, et küsimustik oli üllatavalt huvitav, pani oma heaolu üle mõtlema ning aitas märgata erinevaid vaimset tervist mõjutavaid aspekte. Selline tagasiside kinnitab, et uuringus osalemine ei anna üksnes panust teadusesse, vaid pakub ka osalejale väärtuslikku mõtteainet. Samas rõhutavad teadlased, et küsimustik ei ole mõeldud pelgalt meelelahutuseks. “See on põhjaliku töö tulemus, mis põhineb varasematel teadusuuringutel, on läbinud eetikakomitee range hindamise ning selle tulemusi kasutatakse teaduslikel eesmärkidel,” kommenteeris Lehto.
Osalejad on kirjeldanud, et küsimustik oli üllatavalt huvitav, pani oma heaolu üle mõtlema ning aitas märgata erinevaid vaimset tervist mõjutavaid aspekte.
Eesti geenivaramu teadlaste sõnul ei saa vaimse tervise uuring piirduda lihtsa „Kuidas sul läheb?“ tüüpi küsimusega, sest enamik inimesi ei teadvusta oma muresid nii otse. Paljud peavad kroonilist stressi või väsimust normaalseks, teised ei ava tundlikke teemasid või vastavad pigem hetketunde järgi. Seepärast peab küsimustik olema mitmetahuline. „See aitab tabada mustreid, mida inimene ise ei pruugi märgata, ja näha tervikpilti sellest, kuidas geenid, elustiil, uni, suhted ja varasemad kogemused koos kujundavad meie vaimset heaolu. Just selline lähenemine annab teadlastele võimaluse mõista, miks on mõned inimesed haavatavamad ning kuidas abivajajaid tulevikus tõhusamalt ja täpsemini aidata, “ selgitas Lehto.
Veel on võimalus vastata
Teadlased panevad südamele, et portaalis MinuGeenivaramu asuvat veebiküsimustikku on oodatud täitma kõik geenidoonorid, olenemata sellest, kas inimesel on elu jooksul vaimse tervise probleeme esinenud või mitte. Osalemiskutse on saadetud geenidoonoritele ka meilile. Eestikeelset veebiküsimustikku saab täita nii arvutis kui ka nutiseadmes ning see võtab aega keskmiselt 30 minutit. Kõige kiiremad vastajad on praeguseks küsimustiku lõppu jõudnud vähem kui 15 minutiga.
Kui sa ei mäleta või ei ole kindel, kas oled geenidoonor, on seda lihtne teada saada, proovides oma ID-kaardi, Smart-ID või mobiil-ID-ga sisse logida MinuGeenivaramu portaali portaal.geenidoonor.ee.
