Lõppeval talvel oli Eestis maailma pikim ametlik avamere jääteede võrgustik, ulatudes kokku 39 kilomeetrini ja ületades Soome ja Rootsi jääteede pikkuse. Jääteid avati kolm, mis olid veebruaris avatud 8–11 päeva vastavalt ilmastikule ning hooaja jooksul kasutas neid ligi 7000 sõidukit. Jäätee rajamine ja hooldus nõuavad pidevat jälgimist ja hooldust, kuna jää tingimused muutuvad kiiresti. Talv 2025/2026 oli esimene ligikaudu kaheksa aasta jooksul, mil avamere jääteid Eestis sai avada tänu pikaajaliselt külmadele ilmadele. Jääteede hoolduse eest vastutas peamiselt ettevõte Verston, kes tegeleb ka suure osa Eesti riigiteede korrashoiuga.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Eestis oli lõppeval talvel teadaolevalt maailma pikim avamere jääteede võrgustik, mis ületas meile sarnaseid jääteid avanud Soome ja Rootsi ametlike jääteede pikkuse isegi kokku liidetuna.
Lõppeval talvel rajas Eesti suurim taristuehituse ja korrashoiu ettevõte Verston Transpordiameti tellimusel avamerele 39 kilomeetrit ametlikku jääteed. Hooaja jooksul läbis Eesti ametlikke jääteid Verstoni andmetel kokku 6885 sõidukit.
Avamere jääteid avati veel Soomes ja Rootsis. Rootsi Luleå arhipelaagi jääteed moodustasid lõppeval hooajal ajal 24,7 km ning Soome Hailuoto jäätee ligi 10 km. Eesti kolm ametlikku jääteed – Tärkma–Triigi pikkusega 17 km, Lao–Kihnu pikkusega 12 km, ja Rohuküla–Sviby pikkusega 10 km – olid veebruarikuus avatud igaüks 8-11 päeva vastavalt ilmale.
Lao–Kihnu jäätee. Foto: Verston
2025/2026. aasta talv oli esimene ligikaudu kaheksa aasta jooksul, mil ametlikke avamere jääteid Eestis oli võimalik avada. Temperatuur langes korduvalt alla –20 kraadi ning pikk, stabiilne külmaperiood jäätasid Läänemere lääneranniku. Läänemeri on maailma kiireimini soojenev rannikumeri ning selleks vajalikud pikad külmaperioodid on muutumas üha harvemaks.
Jäätee rajamine algab jää paksuse mõõtmisega iga 100 meetri järel kogu trassikoridoris. Minimaalne vajalik jää paksus on 24 sentimeetrit. Merejääl esinev rüsijää freesitakse tasaseks, pragude kohale ehitatakse sillad ning trass tähistatakse kadakavaiadega. Trassi mõlemas otsas on 24/7 mehitatud valve ning jääteele sõitmisel tuleb järgida rangeid reegleid.
Trassi mõlemas otsas on 24/7 mehitatud valve ning jääteele sõitmisel tuleb järgida rangeid reegleid.
Verstoni korrashoiu valdkonnajuhi Urmas Jõeveere sõnul pole jäätee ka pärast avamist kunagi lõplikult valmis, sest päike, tuul, veetaseme muutused ja liikluskoormus mõjutavad jääd pidevalt. „Jää liigub, praguneb, reageerib temperatuurile ja koormusele — mitte päeva, vaid mõnikord tunniga. Meie meeskonnad sõitsid igal hommikul enne avamist trassid läbi ja jälgisid ning hooldasid jääteid päevade jooksul, mil trassid avatud olid. Kokku ligi 7000 sõidukit ületasid jääteid: saareelanike jaoks oli see oluline ühendus suursaarte vahel ning saartelt mandrile, paljud võtsid teekonna ette ka huvist ja elamuse saamiseks. Meie meeskonna jaoks oli see viimaste aastate üks nõudlikumaid hooaegu, kuna samal ajal tagasime teede korrashoiu ka riigi maanteedel,“ lausus Jõeveer.
Rohuküla–Sviby lõigu jääteed hooldas Verston koostöös alltöövõtja Kraure OÜ-ga.
Verston on Eesti suurim taristuehituse ja korrashoiu ettevõte, kelle hooldada on 44% riigiteedest seitsmes piirkonnas üle Eesti – kokku ligi 7500 kilomeetrit. Verston Eesti on seadnud eesmärgiks teha seda tööd viisil, et tegevuse tagajärjel tekkiv keskkonnajalajälg oleks võimalikult väike.
