Allar Jõks andis välja raamatu, mis koondab tema õiguskantsleri ametiaegadest pärit mõtteid ja analüüse Eesti õigussüsteemist ning poliitikast viimase 20 aasta jooksul. Ta rõhutab, et ühiskonna usaldus põhineb poliitilisel kultuuril ja seadusloome kvaliteedil ning kritiseerib Riigikogu passiivsust ja pealiskaudsust seadusandluses. Jõksi sõnul peaks parlament aktiivselt sõnastama ühiskonna probleeme ja pakkuma lahendusi ning kodanikud peaksid paremini tundma ja kaitsma oma õigusi. Raamat on mõeldud nii juristidele kui laiemale avalikkusele ning võiks olla abiks ka poliitikutele ja ametnikele.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Pikaajalise kogemusega õigusteadlane, vandeadvokaat ja endine õiguskantsler Allar Jõks andis möödunud aastal välja ligi 800-leheküljelise kogumiku “Õigluskantsler Allar Jõks“, mis koondab ühte teosesse tema ametiaastatest (2001–2008) pärinevad artiklid, kõned ja intervjuud. Raamat ei ole mõeldud ainult juristidele, vaid laiemale avalikkusele – nii üliõpilastele, ajakirjanikele kui ka Riigikogu liikmetele, kellele võiks see olla omamoodi käsiraamat. “See raamat ei sisalda paragrahve, vaid on pigem juriidiline eneseabiõpik. Seal on palju näiteid olukordadest, mis ka täna, 20 aastat hiljem, meie riigis aktuaalsed on.”
Riigikogu passiivsus peegeldub rahva usaldamatuses
Raamatu koostamise üheks eesmärgiks oli Jõksi sõnul meenutada, millised teemad olid juba 20 aastat tagasi päevakorral, ja mõista, miks paljud neist on endiselt lahendamata. “Meie murekoht on, et me ei õpi oma vigadest. Tark oleks enda vigadest õppida, aga meie käime ikka ringiratast ja jõuame samasse punkti tagasi.“
Meie murekoht on, et me ei õpi oma vigadest. Tark oleks enda vigadest õppida, aga meie käime ikka ringiratast ja jõuame samasse punkti tagasi.
Allar Jõks. Foto: GoodNews, Karen Härms
Jõksi sõnul on ühiskonna usalduse aluseks poliitiline kultuur ja seadusloome kvaliteet. Jõks viitab president Alar Karise kõnele Riigikogus, kus räägiti lõhest rahva ja riigi vahel. “Mind puudutas väga see, kuidas Karis kirjeldas Riigikogu passiivsust ja pealiskaudsust. Kui seadusi võetakse vastu loosungite najal, mis igapäevaelus tegelikult ei toimi, siis inimesed ei võta seadusi tõsiselt. Kui inimesed ei võta seadusi tõsiselt, siis ei võeta ka riiki tõsiselt,“ märkis Jõks, kelle arvates ei tohiks seadusandja peituda üldsõnaliste fraaside taha, vaid küsida alati, kas kavandatud muudatus ka päriselt eesmärki täidab.
Kui seadusi võetakse vastu loosungite najal, mis igapäevaelus tegelikult ei toimi, siis inimesed ei võta seadusi tõsiselt. Kui inimesed ei võta seadusi tõsiselt, siis ei võeta ka riiki tõsiselt.
Allar Jõks. Foto: GoodNews, Karen Härms
Jõks rõhutab, et Riigikogu peaks olema ühiskonna probleemide sõnastaja ja lahenduste pakkuja, mitte ainult valitsuse algatuste kinnitaja. “Praegu satuvad parlamenti paljud inimesed, kes naudivad pigem vaikselt nurgas olemist ja kuluhüvitiste kasutamist, aga isiksusi ja sõltumatuid mõtlejaid on vähe. Ometi peaks just Riigikogu olema Eesti jaoks strateegiliste arutelude koht, kus ühiskonda kuulatakse ja kuuldakse,“ rääkis ta. Jõks viitab ka kogumikus ilmunud arvamusloole, kus ta ligi kakskümmend aastat tagasi osundas, et “seriaalis „Õnne 13” näeb rohkem ühiskonna valupunktide analüüsi kui Toompeal”.
Allar Jõks. Foto: GoodNews, Karen Härms
Raamat tänastele ja homsetele otsustajatele
Üheks Jõksi oluliseks südameasjaks on alati olnud teadvustada inimestele oma õiguste tundmise olulisust ja julgustada neid ka ühiskonna ja enda eest seisma. “Meie häda on selles, et inimesed ei tunne oma õigusi ning isegi kui nad ka tunnevad, siis ei julgeta alati nende eest seista. Selle asemel vaieldakse sotsiaalmeedias sageli mõttetute asjade pärast, aga olulistel teemadel jäädakse tagasihoidlikuks.“
Meie häda on selles, et inimesed ei tunne oma õigusi ning isegi kui nad ka tunnevad, siis ei julgeta alati nende eest seista. Selle asemel vaieldakse sotsiaalmeedias sageli mõttetute asjade pärast, aga olulistel teemadel jäädakse tagasihoidlikuks.
Jõksi sõnul võiks “Õigluskantsler Allar Jõks“ kõnetada kõiki lugejaid, kes tahavad mõista, kuidas Eesti õiguskord ja ühiskond viimase 20 aasta jooksul on arenenud või vastupidi, arengus paigale jäänud. “Kindlasti võiks see teos olla kasulik Riigikogu liikmetele ja ametnikele, et nad mõistaksid, et tegelikult ei ole vaja jalgratast leiutada ning keeldude, käskude ja korralduste najal me paremat Eestit, kus kõik ennast vabana tunnevad, ei loo.”
