Luminori tellitud uuringu järgi on paljud Eesti inimesed seadnud uueks aastaks rahalisi eesmärke, keskendudes peamiselt igapäevaste kulutuste vähendamisele, säästude kogumisele ja sissetulekute suurendamisele. Uuring näitab, et 30% plaanib kulutusi vähendada, 25% koguda sääste või täiendada säästupuhvrit ning 25% suurendada sissetulekuid. Samuti soovib osa vastanutest vähendada võlgu, teha suuremaid oste või alustada investeerimisega. Luminori esindaja rõhutab eesmärkide seadmisel realistlikkust ja järjepidevust ning soovitab alustada sissetulekute ja kulude ülevaatamisest.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Uueks aastaks on paljud Eesti inimesed seadnud endale selged rahalised eesmärgid. Luminori tellitud ja Norstati läbiviidud uuringust selgub, et kõige suurem rõhk on igapäevaste kulutuste vähendamisel, säästude kogumisel ning sissetulekute suurendamisel. Luminori investeerimistoodete ja -teenuste juht Marek-Meelis Puust analüüsib uuringutulemusi ning jagab soovitusi, kuidas seada rahalisi eesmärke ja neid ka päriselt ellu viia.
Luminori tellitud uuringu kohaselt on kõige levinum finantslubadus tänavuseks aastaks igapäevaste kulutuste vähendamine, mida plaanib tänavu järgida 30% Eesti inimestest. Puusti sõnul hõlmavad igapäevased kulutused sageli ka just emotsioonioste, mis võivad kuu lõikes kokku kujuneda märkimisväärseks summaks. „Tihti alahinnatakse, kui suur mõju on igapäevastel kulutamisharjumustel. Just sealt leiab sageli kõige lihtsamad kokkuhoiukohad, ilma et elukvaliteet oluliselt kannataks,“ selgitas Puust.
Tihti alahinnatakse, kui suur mõju on igapäevastel kulutamisharjumustel. Just sealt leiab sageli kõige lihtsamad kokkuhoiukohad, ilma et elukvaliteet oluliselt kannataks.
Veerand vastanutest plaanib koguda sääste või täiendada olemasolevat säästupuhvrit. Puusti hinnangul on see eesmärk eriti oluline, kuivõrd Luminori tellitud uuringu kohaselt tuleks ligi 60% Eesti inimestest praeguste säästudega toime vaid kuni kaks kuud. „Soovituslik säästupuhvri suurus peaks olema selline, et kogutud raha aitaks ära katta 3–6 kuu kulud. See annab kindlustunde ootamatute väljaminekute või töökaotuse korral,“ selgitas Puust ning lisas, et neil, kel juba säästupuhver loodud, tasub mõelda edaspidi ka investeerimisele, et oma raha inflatsiooni eest kaitsta.
Lisaks plaanib veerand inimestest tänavu rohkem raha teenida, 17% vastanutest on seadnud eesmärgiks säästmise mõne suurema kulutuse nimel, 13% soovib vähendada olemasolevaid võlgasid ning 5% plaanib oma säästude eest teha suurema ostu. Samuti märkis 5% vastanutest, et kavatseb alanud aastal alustada investeerimisega. Puust möönis, et seda tasub alati läbimõeldult ning vajadusel konsulteerida spetsialistiga, et teha teadlikke valikuid ja tunda end otsuste tegemisel piisavalt informeerituna.
Samas ei ole iga viies Eesti inimene endale tänavuseks aastaks ühtegi konkreetset finantseesmärki seadnud. „Kui rahaasjad jäävad läbimõtlemata, kipuvad otsuseid juhtima emotsioonid. Hiljem võib selguda, et just siis, kui raha oleks tegelikult vaja, on see märkamatult ära kulunud,“ ütles Puust.
Kui rahaasjad jäävad läbimõtlemata, kipuvad otsuseid juhtima emotsioonid.
„Finantseesmärkide saavutamisel on kõige olulisem esimene samm: pane kirja oma sissetulekud ja püsikulud ning sea üks või kaks realistlikku rahalist eesmärki. Oluline ei ole niivõrd eesmärkide hulk, vaid nende järjepidev järgimine. Väikesed sammud, olgu selleks igakuine automaatne säästmine või kulutuste teadlik jälgimine, aitavad rahalist kindlustunnet oluliselt parandada,“ lisas ta.
