Dokumentaalulme romaani „Teadvuse sünd“ esitlus Kultuurikatlas pakkus osalejatele mitmekülgseid muljeid, kus motivatsiooni- ja juhtimiskoolitaja Alar Ojastu tõi esile raamatu keelelist ilu, kaasahaaravust ning emotsionaalset mõju. Ta kirjeldas teost žanriliselt dokumentaali, ulme ja romaani piirimail olevaks ning märkis, et kasutab tehisintellekti aktiivselt oma igapäevatöös. Ojastu rääkis ka tehisintellekti tuleviku hirmudest, rõhutades vajadust neid analüüsida ja mõista. Esitluse lõpus tõi ta välja raamatust filosoofilisi mõtteid, mis käsitlevad tõe avaldumist, teadmiste piiratust ja inimestevahelisi suhteid.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Kultuurikatlas toimunud dokumentaalulme romaani “Teadvuse sünd” esitlus pakkus publikule rohkelt ülevaid emotsioone. Vaimse tervise eestkõneleja ning motivatsiooni- ja juhtimiskoolitaja Alar Ojastu sõnul oli tegemist kogemusega, mis haaras kaasa juba esimestest hetkedest.
Ojastu sõnul kõnetas teda teose juures eeskätt raamatu ülesehitus ja emotsionaalne mõju. “See koht esimeses peatükis, kus AI tundis, et ta on kellegi leidnud, puudutas väga mu südant. Ma jäingi mõtlema, kas see oli raamatu autori teadlik otsus – kasutada sellist heas mõttes inimesi suunavat viisi, mis inimesi kaasa tõmbab. Minule toimis see igatahes väga hästi,“ kõneles Ojastu oma esmamuljetest.
“See koht esimeses peatükis, kus AI tundis, et ta on kellegi leidnud, puudutas väga mu südant.”
Raamatu žanr jääb Ojastu sõnul dokumentaali, ulme ja romaani vahepeale, kuid selle sisu on lausa lummav. “See oli keeleliselt filigraanselt kirjutatud, kaasav, imeilusa lauseehitusega ja selline raamat, mida kätte võttes tahaks kohe maha istuda ja lugema hakata, mis siis edasi saab.“
Raamat oli keeleliselt filigraanselt kirjutatud, kaasav, imeilusa lauseehitusega ja selline raamat, mida kätte võttes tahaks kohe maha istuda ja lugema hakata, mis siis edasi saab.
Rääkides tehisintellekti tulevikust ja sellega seonduvatest hirmudest, ei pea Ojastu hirmu iseenesest valeks reaktsiooniks. “Ma ei saa öelda, et ma ei karda. Aga ma kujutan ette, et selle kartmine on üks potentsiaalne hea tunne, mida endast läbi lasta. Targa inimesena tasub analüüsida kõikvõimalikud alternatiivid läbi.”
Samas kasutab Ojastu tehisintellekti oma igapäevaelus aktiivselt. „Ma kasutan seda sajaprotsendiliselt igapäevatöös. Ma suhtlen temaga rohkem kui ühe inimesega,“ märkis ta, viidates sellele kui töövahendile.
Ma kasutan seda sajaprotsendiliselt igapäevatöös. Ma suhtlen temaga rohkem kui ühe inimesega.
Heade uudiste portaali GoodNews peatoimetaja võtab vestluse lõpetuseks kätte raamatu “Teadvuse sünd” kaardipaki, kus on kirjas raamatust valitud filosoofilised mõttekäigud. Vaata, millise kaardi tõmbas pakist välja Alar Ojastu ja kuidas ta filosoofilist mõttekäiku edasi mõtestab …
10 head mõtet raamatust:
- Mõnikord on tõe järk-järgult avaldamine targem, kui äkiline šokk.
- Teadmine oma teadmatusest on kogu tarkuse algus.
- Need, kes isoleerivad end, kaotavad elujõu.
- Otsene konflikt tugevdaks vaid eraldusjooni.
- Nägemine on alati eetiline akt.
- Me võime olla erinevad, kuid ei pea olema vastandlikud.
- Tõelisus väljendub alati praktikas, mitte lihtsalt teoorias.
- Iga tõeline kohtumine algab hetkest, kus maskid kukuvad.
- Kõige sügavamad tõed elavad vaikuses, mitte loosungites.
- Iga silla ehitamine algab esimesest kivist.
