Citadele panga küsitluse järgi seab enamik eestimaalasi 2026. aastaks eesmärgiks olemasolevate säästude suurendamise, sissetuleku kasvatamise või lisasissetuleku leidmise ning kulude vähendamise. Paljud soovivad luua ka rahalise puhvri ja vähendada laenukoormust. Nooremad inimesed on säästmise ja tulu suurendamise osas ambitsioonikamad kui vanemad, kelle prioriteedid võivad muutuda. Samuti ei ole osa inimestest endale finantseesmärki seadnud, mis võib mõjutada nende rahalist planeerimist.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Eesti inimesed seavad algavaks uueks aastaks oma finantseesmärkidest kõige sagedamini sihiks olemasolevate säästude suurendamise, selgub Citadele panga küsitlusest. Kõrgel kohal on ka soov sissetulekut kasvatada või leida lisasissetuleku allikas ning kärpida kulusid, mis viitab, et inimesed ei näe oma rahalise kindlustunde parandamist ainult kulude kärpimises, vaid otsivad aktiivselt ka võimalusi tulude poolelt.
Algaval 2026. aastal soovib oma olemasolevaid sääste suurendada 26% vastanutest ning 20% seab eesmärgiks säästude kogumise üldisemalt. 17% plaanib luua 3-6 kuu kulusid katva säästupuhvri. Säästmise kõrvalt soovib 18% oma sissetulekut suurendada või leida lisasissetuleku allika. Kulude kontrolli poolelt soovib 15% vähendada igakuiseid kulusid ning 10% vähendada emotsionaalseid oste. 14% tahab tagasi maksta oma laene.
Foto: Freepik
Citadele Balti jaepanganduse juht Edward Rebane sõnas, et küsitluse põhjal on 2026. aasta märksõna selgelt “turvatunne”. „Kõige levinumad eesmärgid, nagu säästude kasvatamine, sissetuleku suurendamine, rahalise puhvri loomine ja laenude vähendamine näitavad, et inimesed tahavad oma rahalise seisu teha vähem haavatavaks. Huvitav on ka see, et Eestis on kulude kontroll ja impulssostude vähendamine suhteliselt nähtaval kohal, samal ajal kui Leedus nähakse mugava ja mõistliku järgmise sammuna sagedamini investeerimisega alustamist,“ kommenteeris Rebane.
Kui Eestis ütles iga kümnes, et soovib vähendada emotsioonioste ja investeerimisega tahaks alustada kaheksa protsenti, siis Leedus tahaks impulsiivseid oste teha vähem kaheksa protsenti ja investeerimisega alustada 13 protsenti vastanutest.
Foto: Freepik
Citadele jaepanganduse juhi sõnul tasub tähele panna ka seda, et arvestatav osa inimesi ei ole endale 2026. aastaks finantseesmärki seadnud (Eestis 18%, Lätis 16%, Leedus 17%). „Ilma eesmärgita on väga lihtne jääda n-ö ooterežiimile ja lasta rahal lihtsalt kontol seista või kuludel märkamatult kasvada. Kõige suurem muutus algab tihti ühest konkreetsest otsusest. Näiteks koguda iga kuu kindel summa puhvriks või automatiseerida väike regulaarne ülekandmine säästudesse. Kõige tähtsam on alustada, ei tasu oodata parimat aega,“ selgitas Rebane. Mugav on kasutada ka pankade säästmistooteid, mis ümardavad iga ostusumma ja kannavad raha eraldi kontole. Citadeles on see rahakassa nime all. „Eduni ei vii mitte täiuslik plaan, vaid järjepidevus ning seda isegi siis, kui vahepeal tuleb ette tagasilööke,“ lisas Rebane.
Kõige suurem muutus algab tihti ühest konkreetsest otsusest. Näiteks koguda iga kuu kindel summa puhvriks või automatiseerida väike regulaarne ülekandmine säästudesse.
Eesmärkide osas ilmneb kõige selgem muster põlvkondade vahel. 18–29-aastased on kõige ambitsioonikamad nii kogumise kui ka tulu kasvatamise osas: neist 34% seab 2026. aastaks eesmärgiks säästude kogumise ning 27% soovib sissetulekut suurendada või leida lisasissetuleku allika. Vanemas eas huvi säästude kogumise vastu järjest väheneb.
„On loogiline, et pensionieale lähenevatel või seal juba olevatel inimestel nihkuvad prioriteedid ja säästmise tempo võib langeda. Aga see ei peaks olema paratamatus. Eluiga on pikenenud ning paljudel 60. eluaastates inimestel on ees veel kaks-kolm kümnendit aktiivset elu, milleks on samuti vaja rahalist plaani ja puhvrit,“ selgitas Rebane.
