„Vaimse tervise hoidmine ei ole üksikisiku koorem, vaid ühine tee. Soovin, et see vaimse tervise kuu annaks meile kindlustunnet, et me ei ole üksi, vaid kuulume hoolivasse kogukonda,“ sõnas Vabariigi Presidendi abikaasa Sirje Karis tervituses vaimse tervise kuu virtuaalsel avaüritusel, mida korraldas vaimse tervise valdkonna organisatsioonide võrgustik Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsioon (VATEK). Sel aastal on vaimse tervise kuu fookuses hooliv kogukond.

Vaimse tervise hoidmine ei ole üksikisiku koorem, vaid ühine tee.

Sirje Karise sõnul on viimastel aastatel üha enam mõistetud, et vaimne heaolu on sama oluline kui füüsiline tervis ja sageli olulisemgi kui asjade kogumine või välised saavutused. „Kuid ainult teadmisest ei piisa, sest vajalikke samme on tihti raske üksi astuda,“ rõhutas ta.

Kogukondadele keskendumine aitab tema hinnangul tuua esile sõnumit, et enesehoid muutub lihtsamaks siis, kui meie kõrval on inimesed, kes märkavad ja hoolivad. „Kui meil on, kellega koos tegutseda, vajuvad mured ja kerkivad rõõmud,“ ütles riigipea abikaasa. „Kogukondi võib leida väga erinevatest paikadest ja olukordadest – naabruskonnast, ühe tänava rahva seast, kultuurikeskuse, muuseumi või raamatukogu ümber. Noorte jaoks pakuvad kogukonnakogemust huvihariduse ringid ja sporditegevused, kus kogetakse koos olemise rõõmu ja üksteise toetamist,“ lisas ta.

Kui meil on, kellega koos tegutseda, vajuvad mured ja kerkivad rõõmud.

„Tänavusel raamatu aastal on mulle endale olnud suur avastus, kui palju on Eestis raamatuklubisid. Needki on kogukonnad, mis pakuvad turvatunnet, sidusust ja lähedust – just seda, mis aitab hoida meie vaimset tervist,“ sõnas Sirje Karis.

Ta pidas vajalikuks tunnustada ja toetada kogukondade eestvedajaid: „Nemad annavad eeskuju, et hooliv kogukond sünnib hoolivatest inimestest. Eriti lastele ja noortele on oluline, et nende kõrval oleks vähemalt üks turvaline täiskasvanu.“

Sirje Karis pidas oluliseks hoolitseda ka selle eest, et kogukonnad saaksid tekkida ja püsida. „Tugevad kogukonnad ei sünni iseenesest, vaid kasvavad meie igaühe panusest. Selleks on vaja hoida alles paigad ja võimalused, kus inimesed saavad kokku tulla – pargid ja väljakud, spordiplatsid, huvihariduse võimalused või kultuurikeskused. Kõik need paigad ja tegevused on panus meie ühisesse vaimsesse tervisesse ning iga kärbe nendes valdkondades tähendab tagasilööki inimeste heaolule,“ lisas ta.