Raamatuaasta puhul kutsuvad Lugemine on lahe kogukonna algataja Monika Kuzmina ja kirjastaja Dea Oidekivi inimesi jagama teoseid, mis räägivad armastusest ja elumissioonist, enesekaastundest,  müstilisest uneskõndimisest ja huumori olulisusest niigi keerulises elus. Need soovitused näitavad, kuidas leida heade raamatute toel endaga ühendus, meenutada lapsepõlves loetud luuletusi ja muinasjutte ning elada nagu Fred Jüssi!

Taylor Jenkins Reid – „Atmosphere”

Vaadata öötaevasse tähendab vaadata neid osakesi endast, kes sa kunagi olid, kelleks ühel päeval võid saada. 1980. aasta suvel alustab astrofüüsika professor Joan Goodwin Johnsoni kosmosekeskuses Houstonis astronaudiväljaõpet koos teiste silmapaistvate kandidaatidega, kelle hulgas on hävitajapiloot Hank Redmon, missioonieksperdid John Griffin ja Lydia Danes, sooja südamega Donna Fitzgerald ja Vanessa Ford, külgetõmbav ja salapärane aeronautikainsener. Kui värsked astronaudid oma esimeseks lennuks valmistuvad, leiab Joan kire ja armastuse, mida poleks iial osanud ette kujutada, ning see paneb teda kahtlema kõiges, mida ta seni pidas oma rolliks nähtavas universumis. 1984. aasta detsembris muutub STS-LR9 missiooni käigus aga kõik.

Kui värsked astronaudid oma esimeseks lennuks valmistuvad, leiab Joan kire ja armastuse, mida poleks iial osanud ette kujutada, ning see paneb teda kahtlema kõiges, mida ta seni pidas oma rolliks nähtavas universumis.

Raamatumudija, tõlkija ja Nõmme muuseumi projektijuht Kärt Linnamägi soovitab: „80ndatel hakati otsima naisteadlasi, kes läheksid kosmosesse ja osaleksid NASA kosmoserketi programmis. Joan, füüsika- ja astronoomiaprofessor, on üks neist, kes nende õnnelike hulka valitakse. Ta leiab sealt hästi palju: sõpradegrupp, kes kes neil tekib, on mitmekülgne. Inimesed on väga erinevad, aga samas perekond, mis neil tekib, läheb südamesse. Ja muidugi on seal armastuslugu! Kui lõpupoole hakkad jõudma, pane salvrätikud valmis, mind ajas see küll nutma. Seda oskab Taylor Jenkins Reid väga hästi, kõik tema tegelased on hästi sügavad. Soovitan ka kõiki teisi tema raamatuid!”

Kristin Neff – „Enesekaastunne. Lõpetage enese nüpeldamine ja jätke ebakindlus selja taha”

Kui paljud meist on selles meeletult võistluslikus ühiskonnas tõesti enesega rahul? Enesega rahulolu tundub nii habras olevat, iseäranis seepärast, et enese väärtustamiseks peame tundma end erilise ja keskmisest paremana. Kõik, mis jääb sellest allapoole, paistab läbikukkumisena. Soov tunda end erilisena on täiesti mõistetav. Häda on aga selles, et juba määratluse järgi on võimatu, et igaüks oleks keskmisest parem. Me võime nii mõneski asjas silma paista, kuid alati on keegi meist targem, ilusam, edukam. Kuidas me sellega hakkama saame? Mitte kuigi hästi. Endast parema pildi loomiseks kipume oma mina suuremaks puhuma ja teisi alla suruma, et tunneksime end võrdluses hästi. Aga sellel strateegial on oma hind ‒ see takistab meil oma täit potentsiaali saavutamast. Kristin Neffi põhjapanev raamat annab nõu, kuidas vähendada enesekriitilisust ning vältida selle halba mõju. Raamatus leiduvad harjutused ja tegevuskavad toetavad enesesõbralikkuse ja -kaastunde saavutamist ning aitavad toime tulla kõikvõimalike emotsionaalselt kurnavate olukordadega.

Kui paljud meist on selles meeletult võistluslikus ühiskonnas tõesti enesega rahul? Enesega rahulolu tundub nii habras olevat, iseäranis seepärast, et enese väärtustamiseks peame tundma end erilise ja keskmisest paremana.

Taskuhäälingu „Ausad naised” saatejuht ja naiste kehatunnetusele orienteeritud coach Elis Liivaru soovitab: „Enesekaastunne aitab meil ennast tõsta, kui me ei tunne ennast igapäevaelus kõige paremini. See raamat oli esimene, mis aitas mul tunda armastust enda vastu ja ma ei mäletagi, et oleksin saanud nii palju praktilisi harjutusi mõnest teisest raamatust. Loetu tõesti aitas mul armastuse tunnet iseenda sees kasvatada. See raamat sobib inimestele, kes võib-olla ei saanud vanematelt sellist armastust, nagu nad oleksid tahtnud ja soovinud ja vajanud. Sealt saab kindlasti näpunäiteid, kuidas seda tunnet iseenda sees rohkem avada.”

Lars Kepler – „Uneskõndija”

Keset ööd saabub häirekeskusesse teade, et Stockholmi lähistel asuvale Bredängi kämpingualale murtakse sisse. Lähim politseipatrull vastab kutsungile ja sõidab kohale. Muidu pimedal alal põleb ühe haagiselamu aknas valgus ja kui politseinikud ukse lahti teevad, avaneb nende ees õõvastav vaatepilt: verd on täis nii põrand, seinad kui ka mööbel. Haagiselamu ühe toa põrandal magab noor mees, kes võetakse kinni ja viiakse Kronobergi arestikambrisse. Selgub, et tegu on 17-aastase Hugo Sandi, tuntud kirjaniku pojaga. Tuleb välja, et Hugo põeb haruldast somnambulismi, mille käivitavad õudusunenäod. Ta võib olla kas kurjategija või pealtnägija, aga ta ise väidab, et ei mäleta sellest ööst midagi. Joona Linna, kes juhtumiga tegelema pannakse, võtab ühendust oma vana sõbra Erik Maria Barkiga, et proovida hüpnoosi abil välja uurida, mis vagunelamus juhtus. Nii algab jaht elajalikule sarimõrvarile, kes on just äärmiselt aktiivses faasis.

Hugo põeb haruldast somnambulismi, mille käivitavad õudusunenäod.

Raamatumudija Brita Siimon soovitab: „Mul on kaks raamatužanri, mis täielikult mu mugavustsooni kuuluvad: üks on siis fantaasia- ja teine krimikirjandus. Minu kõige lemmikum krimiautor on Lars Kepler, kes on Joona Linna detektiivisarjas välja andnud juba 10 raamatut. Viimaseks ongi „Uneskõndija”. See on selline verdtarretav lugemine, et nõrganärvlistel tasub ettevaatlik olla. Aga minule just sellised raamatud väga hästi sobivad. Kindlasti soovitan seda raamatut!”

Jaan Tootsen  – „Fred Jüssi ja inimesed tema ümber”

Fred Jüssi 90. sünnipäevaks koostatud raamatus kirjutavad tema lähedased, sõbrad ja kaasteelised Fredist ja tema hingemaastikega seonduvast. Sõna saavad Tõnu Õnnepalu, Jaan Tätte, Doris Kareva, Valdur Mikita, Anu Raud, Mehis Heinsaar, Joosep Matjus ja paljud teised. Eriilmeliste tekstide seast leiab isiklikke mälestusi ja kirjavahetust, aga ka unenägusid ja luulet. Samuti on nende kaante vahele jõudnud raamatu koostaja Jaan Tootseni jutuajamine Fredi laste, Mari, Mart ja Ivar Jüssiga.

Fred Jüssi 90. sünnipäevaks koostatud raamatus kirjutavad tema lähedased, sõbrad ja kaasteelised Fredist ja tema hingemaastikega seonduvast.

Autor, kolumnist ja teadliku mõtteviisi edendaja Kati Torim soovitab: „Soovitan seda raamatut kahel põhjusel. Esiteks mulle meeldib Fred ja tema sõnum, et sul ei pea elus olema eesmärke, sul peab olema siht, sa pead teadma, kuhu sa liigud. Ja kui saaksid oma elu elada nii, nagu on elanud Fred, et need inimesed seal raamatus kirjutavad sinust nii, nagu nad  kirjutavad, siis see on hästi õigesti elatud elu. Nii et lugege!”

„Chuck Norrise anekdoodid”

Parimad Chuck Norrise naljad ühes kohas. Rohkem kui 350 anekdoodist koosnev kogumik, mille peategelaseks on Chuck Norris.

Golfiõpetaja PGA Pro Rein Auväärt soovitab: „Sõltuvalt vanusest loetakse enamasti küll erialast kirjandust, aga kui aega üle jääb, siis vallatle mõne muu raamatuga ka. Ja huumorinurgad soovitan samuti läbi vaadata. Elu on niigi keeruline, soovitan Chuck Norrise raamatut!”

„Pisike puu”

Kultuuriministeeriumi tellimusel valminud lasteraamat, mis on Eesti riigi kingitus kõigile Eestis sündinud ja sündivatele lastele. Raamatu pealkiri “Pisike puu” tuleneb Ott Arderi samanimelisest luuletusest. Raamatu on illustreerinud Anu Kalm, kes on oma illustratsioonides kasutanud rohkelt rahvalikke kujundeid ning igale ajaperioodile vastava eriilme andnud. Raamatu kinkimise eesmärgiks on väärtustada meie kodumaist lastekirjandust ning aidata kaasa laste lugemisharjumuse kujundamisele juba varases eas.

Raamatu eesmärgiks on väärtustada meie kodumaist lastekirjandust ning aidata kaasa laste lugemisharjumuse kujundamisele juba varases eas.

Nelja lapse ema ja GoodNewsi toimetaja Joanna Koovit soovitab: „Kuna mul on neli väikest last, kellest kõige vanem on alles 7-aastane, siis seitse aastat ma ei ole peaaegu mitte midagi muud saanud lugeda kui ainult muinasjuturaamatuid. Aga mina arvan, et iga täiskasvanu sisse võiks jääda väike usk muinasjuttudesse, nii et mina soovitaksin sellist imearmsat raamatut nagu „Pisike puu”. Siin on salme, muinasjutte, luuletusi, mis võib-olla meenutavad ka sinu lapsepõlve. Ja nüüd saad neid edasi anda oma väikestele lastele.

C. Beaton – „Halastajaõe surm”

Hamish oli tujust ära. Ta istus üksi hotellirestoranis, sonkis oma osso bucco’t ja mõtles, miks ümbritsevad teda alati kaunid ja kättesaamatud naised. Hamish oli näinud ilmutust: kergel sammul lähenevat halastajaõde, kes nägi välja nagu muinasjutust välja astunud. Gloria Dainty. Hamish oli neiu õhtusöögile kutsunud ja too oli tulemata jäänud. „Esimest korda elus,“ ütles Hamish oma hiljem kodus oma loomadele, „kuluks mulle ära üks kena pisike kuritegu, mis mõtted mujale viiks.“ Möödub vaid paar päeva ja Hamish komistab tõepoolest kuriteo otsa. Ja samal hetkel saab selgeks, et kenal halastajaõel oli väga mõjuv põhjus tulemata jätta.

Rahva Raamatu vanalinna kaupluse teenindaja Kerttu Kuskus soovitab: „Mina olen  natukene krimilugeja ja autori Beatoni nimi on nendele inimestele teada, kes sellist nõndanimetatud muhemõrvade sarja hindavad. See on juba rohkem kui 30 keelde tõlgitud raamat. Ja esimene asi, mis mind siin tõmbas, oli muidugi kass. Sellepärast et ise olen ka kassiarmastaja inimene. Politseinikul on koer ja kass, aga kass ei ole mitte tavaline kass, vaid on šoti metskass, keda tegelikult ei tohiks üldse kodus pidada, aga see loom on tema juurde sattunud. Raamatus toimub halastajaõe mõrv, aga sinna juurde käivad igasugused muud asjad ka. Lisaks tutvustatakse Šotimaa loomakaitseseadusi ja kõik see šoti eluolu, mis taustal on, on omal mornil moel ka väga lõbus. Seepärast et terve uurija Hamishi elu on selline draama, mis käib tema isiklike suhete, koduloomade ja töökaaslaste ümber. Vaikselt lugedes jõuad nagu Šotimaa kõnnumaale kõndima ja seal ei hakka üldse igav. Seal on lõbus! Mis on väga imelik, kui mõelda, et tegu on mõrvauurimisraamatuga. Aga ei ole üldse imelik, et sa vahepeal itsitad ja naerad ja siis lähed jälle edasi ja saad ka lõpuks teada, mis tegelikult toimus selle õnnetu naisterahvaga.”