Kui laps kolib kodust välja ja alustab õpinguid teises linnas või riigis, seisab pere silmitsi uue olukorraga: üür, toiduraha, transpordikulud ja tudengi vaba aeg vajavad kõik oma rida eelarves. Luminori investeerimistoodete ja -teenuste juhi Siim Uusma sõnul saavad vanemad oma last toetada nii, et üleminek iseseisvasse ellu kulgeks sujuvamalt.

Uusma sõnul on lapse kodust lahkumine iga pere jaoks suur verstapost. „Ühelt poolt on see noorele võimalus iseseisvuda ja katsetada täiskasvanueluks vajalikke oskusi. Teisalt tuleb aga kohe silmitsi seista väga praktiliste küsimustega: kust tuleb raha, kes mille eest maksab ja kui suur võiks olla tudengi igakuine eelarve,” selgitas ta.

See on noorele võimalus iseseisvuda ja katsetada täiskasvanueluks vajalikke oskusi.

Alustuseks tasub mõelda, kuidas ja mil määral saab pere last iseseisvasse ellu astumisel toetada ning kas noor plaanib ülikooli kõrvalt minna ka tööle. Seejärel tuleb ette võtta kõik erinevad kulutused. Uusma soovitab teha seda vastavalt kategooriatele: „Kõigepealt on püsikulud, mis on vältimatud ja mille suurus sõltub palju ka elukoha eripäradest, nagu üür, toit, õppemaks ja transport. Teiseks lisanduvad isiklikud kulud, nagu näiteks riided ja hügieenitarbed. Samuti ei saa mööda minna vaba aja kuludest, sest tudengielu pole ainult õppimine. Kursusekaaslastega välja minek kuulub samuti tudengi argipäeva ja selleks on mõistlik eelarves väike rida planeerida.“

Kõige keerulisemaks osutub eelarve planeerimisel sageli just kooli algusperiood, sest noor pole harjunud oma kulutusi jälgima. „Esimestel kuudel võib juhtuda, et raha kulub palju kiiremini, kui plaanitud. Seetõttu on hea, kui vanemad jälgivad alguses kulusid lähemalt ja vajadusel korrigeerivad eelarve ridu. Näiteks võib ülekandeid noore kontole teha nädalakaupa, mitte kohe terve kuu summat, sest harjutamine lühema ajaperioodiga on alguses kindlasti lihtsam,” lisas ekspert. See aitab tudengil rahakasutust paremini tajuda ja õpetab samm-sammult oma eelarvet kontrolli all hoidma.

Lisaks tasub perel juba varakult arutada, kas noor hakkab õppimise kõrvalt tööle. Uusma sõnul pakub osakoormusega töö või erialane praktika lisasissetulekut ja väärt kogemust, sest sageli kujuneb praktikakohast tudengi esimene töökoht. „Ülikooli astumine ei tee noorest veel täiskasvanut. Kui vanemad aitavad alguses rahaga toimetulekut harjutada, õpib noor aja jooksul ise eelarvet koostama ja oma kulusid targalt juhtima. See on vajalik oskus, mis tuleb kasuks terve elu.”