Artikkel käsitleb muutuste tegemist isiklikus käitumises ja harjumustes, rõhutades enese mõistmise tähtsust. Maria Baydar soovitab tähelepanu pöörata hetkele, mil vanad harjumused takistavad kavatsuste elluviimist, ning leida praktilisi viise uue käitumise harjutamiseks. Ta toob välja, et muutuste tegemine algab enda vajaduste ja hirmude mõistmisest ning väikeste sammude astumisest, mis võimaldavad turvaliselt uusi käitumismustreid proovida. Baydar rõhutab ka enesevestluse ja piiride seadmise olulisust ning soovitab oma eesmärgid selgelt sõnastada ja jagada väiksemateks tegevusteks.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Soov oma aega paremini hoida võib tunduda täiesti selge seni, kuni keegi palub jälle teene teha ja nõustud enne, kui jõuad mõelda, kas sul selleks üldse aega on. Samamoodi võib olla lihtne otsustada, et edaspidi ütled oma arvamuse välja, kuid märksa keerulisem on seda teha siis, kui teised on juba üksmeelele jõudnud. Koolitaja ja praktilise psühholoogia strateeg Maria Baydar soovitab muutust kavandades pöörata tähelepanu just nendele hetkedele, mil kavatsusest hoolimata võtavad võimust vanad harjumused. Sealt saab hakata otsima, mida järgmine kord teisiti teha.
Artiklisarja „Erakordne elu“ esimeses osas kirjeldas Baydar inimese väärtusi, vajadusi ja kogemusi kui ehituskive, millele saab rajada enda jaoks tähendusliku elu. Teises osas võtab ta vaatluse alla ka need ehituskivid, mis on mõranenud: harjumused ja käitumisviisid, mida on enda juures raske tunnistada, kuid mille kujunemisel võis kunagi olla hea põhjus. Nende mõistmisest saab tema sõnul edasi liikuda juba praktiliste küsimuste juurde: mida soovid muuta, kus saad uut käitumist harjutada ja millise osa soovitud elust saad tuua oma tänasesse päeva?
ERAKORDNE ELU – I OSA. Maria Baydar: erakordne elu algab sellest, kui saad aru, millest sa koosned
Kontrollivajadust on lihtsam muuta, kui mõistad, mille eest see sind kunagi kaitses
Baydar toob võrdluseks Jaapani keraamika parandamise kunsti, kus purunenud nõu killud ühendatakse nii, et mõrad jäävad kuldsete joontena nähtavale. Ta soovitab samasuguse pilguga vaadata ka enda keerulisemaid külgi. Näiteks võib inimene pidada oma kontrollivajadust iseloomu veaks, kuigi see võis kujuneda ajal, mil ümbritsev oli ettearvamatu ja olukordade hoolikas jälgimine aitas toime tulla.
Sama võib juhtuda tunnetega. Kui laps õpib, et pettumust või kurbust on turvalisem enda teada hoida, võib tal ka täiskasvanuna olla raske lähedasele öelda, et miski teeb haiget. Praegune suhe võib olla hoopis teistsugune kui keskkond, kus harjumus kujunes, kuid vaikimine on endiselt tuttavam kui enda avamine.
Kui laps õpib, et pettumust või kurbust on turvalisem enda teada hoida, võib tal ka täiskasvanuna olla raske lähedasele öelda, et miski teeb haiget.
„Kui mõistan, millist ülesannet see osa minus alguses täitis, saan ennast selle pärast hukka mõistmata vaadata ja anda sellele oma tänases elus uue rolli,“ kirjeldab Baydar. Näiteks võib oskus probleeme ette näha olla töös väärtuslik, samal ajal kui kodus saab harjutada mõne otsuse teisele inimesele jätmist. Nii jääb alles oskus, millest on kasu, ja tekib juurde valik, millal seda kasutada.
Baydari sõnul ongi üks esimesi takistusi muutuse teel see, kui inimene hakkab end hindama enne, kui on jõudnud ennast mõista. Kui nimetad end iga kord liiga kontrollivaks, arglikuks või tundlikuks, jääb küsimata, mida sa selles olukorras kardad või vajad. Sellele küsimusele vastamine annab juba konkreetsema lähtekoha kui üldine lubadus edaspidi teistsugune olla.
Kui ebamugavad mõtted kipuvad korduma, aitab valjusti rääkimine jõuda selleni, mis sind tegelikult häirib
Baydaril on ka enda elus tulnud ette olukordi, kus teistele tundub, et kõik õnnestub kergelt, kuigi tulemuse taga on suur töö ja endal on sees raske tunne. Üks asi on tema sõnul taastada enda jaoks rahu ja tasakaal, teine aga leida viis, kuidas oma eesmärkide poole edasi liikuda. Esimese puhul aitab teda harjumus, mida saab proovida ka kodus: istuda peegli ette ja rääkida iseendaga kõva häälega.
„Küsin endalt, mis praegu toimub ja millest mul puudus on. Kas olen mõne vajaduse unarusse jätnud? Kas tegutsen vastu oma väärtustele? Kas jätsin kuskil piiri seadmata või tegin otsuse, mis mind siiani närib?“
Valjusti rääkimine aitab Baydaril hoida fookust ka küsimustel, mille eest ta oma mõtetes kergemini kõrvale põikaks. Ta tunnistab, et vahel on kergem õhtul sari käima panna ja mure mõneks ajaks kõrvale jätta. Pärast väsitavat päeva võib sarja vaatamine olla mõnus puhkus, ent kui miski jääb ka puhates kripeldama, tasub tema sõnul endalt küsida, mis tegelikult rahu ei anna.
Valjusti rääkimine aitab Baydaril hoida fookust küsimustel, mille eest ta oma mõtetes kergemini kõrvale põikaks.
Aus vestlus iseendaga võib näidata, et järgmine samm on hoopis argisem, kui esialgu tundus: võtta üles üks pooleli jäänud teema, öelda välja oma eelistused või vaadata üle kohustused, millega nõustusid liiga kiiresti. Just sellises olukorras saab Baydari sõnul enese mõistmisest praktiline abi.
Oma piiride seadmine võib tunduda riskina, kui oled harjunud suhte hoidmiseks järele andma
Omaette olemine annab aega järele mõelda, kuid Baydari sõnul selgub alles teistega suheldes, kas oskad pingelises olukorras ka teisiti vastata. „Vahel astun sammu tagasi, et mõelda, mis minuga toimub, ja siis lähen jälle inimeste sekka. Sealt saan tagasisidet, mis on minus muutunud ja mis vajab veel tööd.“
Kui oled harjunud teiste palvetele kohe jah ütlema, võib esimene katse olla näiteks vastamine: „Ma vaatan oma plaanid üle ja annan sulle õhtul teada.“ Nii saad otsustamiseks aega ja märkad, mis sind selles olukorras tegelikult tagasi hoiab. Mõnikord on kõige ebamugavam oma eelistust väljendada, mõnikord hoopis taluda teadmatust selle kohta, kuidas teine inimene vastab.
Lähedasi võib muutus üllatada, sest nemadki on harjunud sellega, kuidas oled seni käitunud. Kui oled aastaid oma soove pigem enda teada hoidnud, võib juba üks selgelt väljendatud eriarvamus tunduda neile ootamatu ja sulle endale esialgu võõras. Baydar seostab seda muu hulgas sooviga kuuluda ja olla armastatud: kui teiste heakskiit on tähtis, võib isegi väikese piiri seadmine tekitada hirmu, et see muudab suhet.
Kui teiste heakskiit on tähtis, võib isegi väikese piiri seadmine tekitada hirmu, et see muudab suhet.
„Ma ei soovita hakata korraga kõike välja ütlema. Tee nii väike samm, et sul endal oleks seda turvaline astuda. Natuke võib olla hirmus, aga sa ei pea selleks kogu oma elu pea peale pöörama.“
Harjutamiseks võib valida olukorra, kus kaalul on vähem, või inimese, kellega tunned end vabamalt. Kui tahad näiteks perega seotud otsustes rohkem kaasa rääkida, võid alustada sellest, et ütled järgmise ühise plaani puhul välja, mida sina eelistaksid. Nii saad kogemuse, millele toetuda ka siis, kui jutuks tuleb mõni keerulisem teema.
Enesearengu käigus saadud taipamine aitab siis, kui oskad seda kasutada olukorras, kus kipud vanaviisi käituma
Praktilise psühholoogia all peab Baydar silmas oskusi ja võtteid, mida inimene saab kasutada konkreetsetes olukordades. Tema meelest võiks igaühel kujuneda oma tööriistakast: teadmine, mis aitab tal keerulisel hetkel rahuneda, mõtteid korrastada või teha otsuseid, mida ta on seni edasi lükanud. Ühele võib sobida küsimuste valjusti läbi rääkimine, teisele aitab rohkem see, kui ta võtab enne vastamist veidi aega.
Baydari sõnul võib näiteks hingamispraktika anda kasuliku taipamise, kuid selle väärtus selgub alles sellest, mida inimene selle teadmisega argielus teeb. „Kogemusest on abi siis, kui saad sealt mõne taipamise ja paned selle oma elus ka päriselt tööle.“
„Kogemusest on abi siis, kui saad sealt mõne taipamise ja paned selle oma elus ka päriselt tööle.“
Sama põhimõte kehtib siis, kui inimene avastab, et on mõne eesmärgi poole püüeldes toppama jäänud. Baydar otsib sellistel hetkedel uut võimalust või lahendust, mis tekitaks temas veidigi elevust. „Kui märkan, et olen kuskile kinni jäänud, küsin endalt, mis mind praegu kõnetaks või mis mulle elevuse tagasi annaks. Siis teen kasvõi ühe väikese sammu.“ See võib tähendada näiteks vestlust inimesega, kelle kogemus aitab näha teistsugust võimalust, või võimalust proovida soovitud tegevust väiksemas mahus.
See, mida teiste elus imetled, võib näidata, millele tahaksid enda argipäevas rohkem ruumi teha
Vahel saab inimene oma soovidest aimu hoopis siis, kui vaatab, kuidas keegi teine elab. Kui mõne inimese tegemised tekitavad korduvalt kadedust või imetlust, soovitab Baydar peatuda ja küsida, mis selles elus või tegevuses teda täpselt kõnetab. Sind võib näiteks köita kellegi julgus oma loomingut avalikult jagada, sest tahaksid ka ise rohkem luua või julgeda lõpuks teistele näidata midagi, millega oled seni omaette tegelenud.
„Kui kedagi väga imetlen, võin küsida, millist võimalust ma temas enda jaoks näen. Mis on see, mida tahaksin ka oma elus rohkem kasutada või arendada?“
Baydar soovitab seejärel mõelda, milline näeks välja üks täiesti tavaline päev pärast unistuse täitumist. Kuidas sa oma lähedastega suhtleksid, millist tööd teeksid ja mille jaoks võtaksid rohkem aega? Enda puhul märkab ta, et jätkaks ka siis õpilaste õpetamist, inimestega üks ühele töötamist ja esinemist. See aitab tal näha, et osa soovitud elust on juba olemas ning osa on võimalik kujundada kohe, isegi kui suurema eesmärgini jõudmine võtab aega.
Milline näeks välja üks täiesti tavaline päev pärast unistuse täitumist?
„Küsi endalt, mida peaks mu iga päev sisaldama, et see olekski minu jaoks erakordne elu. Kui elaksin pärast unistuse täitumist mõnes asjas teisiti, siis vaatan, mida saan sellest juba täna oma ellu tuua.“
Suuri unistusi võib Baydari sõnul samal ajal alles hoida. Kui saad aru, millist vajadust või soovi mõni eesmärk väljendab, võid leida viisi, kuidas sellele juba praegu ruumi teha. Soov teha kunagi loomingulisemat tööd võib näiteks tähendada, et võtad sel nädalal ühe õhtu oma idee katsetamiseks. See annab sulle ühtlasi võimaluse teada saada, millist osa sellest tööst sa päriselt naudid.
Kui esimene samm tundub liiga suur, tasub kavasse panna tegevus, mis teeb selle võimalikuks
Baydar soovitab soovitud muutuse kirja panna, kujutleda, milline see igapäevaelus välja näeks, ning panna kalendrisse aeg, mil teed esimese sammu. Kui eesmärk on näiteks oma ideed rohkem teistega jagada, võib esimene tegevus olla poolelioleva kavandi saatmine ühele tuttavale. Kui seegi tundub veel liiga suur, saad alustada kavandi välja valimisest ja kahe lause kirjutamisest selle kohta, millist tagasisidet soovid.
„Sageli paneme endale kirja nii suure sammu, et paberil tundub see tehtav, aga kui hakkame pihta, saame aru, et seda on korraga liiga palju. Siis tuleb ka see samm veel väiksemateks jagada,“ soovitab Baydar.
„Sageli paneme endale kirja nii suure sammu, et paberil tundub see tehtav, aga kui hakkame pihta, saame aru, et seda on korraga liiga palju. Siis tuleb ka see samm veel väiksemateks jagada.“
Oma elu- ja tegutsemisplaani koostamisega tegeleb Baydar ka 14. märtsil toimuval sündmusel FENOMEN 2027. Kodus alustamiseks soovitab ta võtta ette ühe muutuse ja vastata kirjalikult kolmele küsimusele, mille abil saab üldisest soovist konkreetne harjutus.
Kolm sammu, mille abil soovitud muutusi harjutama hakata
- Sõnasta, mida soovitud muutus sinu jaoks tähendab. Kui tahad olla enesekindlam, kirjelda, kuidas see sinu käitumises väljenduks. Võib-olla tähendab see, et pakud koosolekul välja oma lahenduse, palud vajadusel abi või ütled lähedasele rahulikult, kui miski sulle ei sobi. Mida täpsemalt tead, mida tahad teha, seda lihtsam on leida võimalusi seda proovida.
- Pane kirja, millistes olukordades jääb soovitud käitumine praegu proovimata. Meenuta mõnda hiljutist hetke, mil tundsid ebakindlust, ja vaata, kuidas reageerisid. Kas jätsid mõtte enda teada, muutsid oma vastust pärast kellegi kommentaari või nõustusid ettepanekuga, kuigi oleksid tahtnud mõtlemisaega? Nii saad aru, millises olukorras ja millisel hetkel tahad järgmisel korral teisiti käituda.
- Leia viis uue käitumisega tutvumiseks ja harjuta seda seal, kus sul seda vaja läheb. Võid jälgida, kuidas sinu jaoks enesekindel inimene eriarvamust väljendab, või proovida esmalt oma mõtet välja öelda kellegagi, kelle seltsis tunned end vabalt. Seejärel vali üks konkreetne olukord, kus oled seni end tagasi hoidnud, ja otsusta ette, mida seekord teed. Näiteks võid järgmisel arutelul öelda välja ühe ettepaneku, mille oled varem kirja pannud.
