Tallinnas toimub 16. novembril esimene Kuldsuude kõnevõistlus "Rõõm", kus 11 eri valdkonna esindajat esitavad ettevalmistatud kõnesid ning vastavad ootamatutele küsimustele ja osalevad paneeldiskussioonis. Võistluse eesmärk on arendada osalejate avaliku esinemise oskusi, keskendudes selgele sõnumile, kuulajaga kontakti loomisele ja mõtlemisele ettekirjutamata olukordades. Žüriisse kuuluvad valdkonna eksperdid, kes hindavad kõnede sisu, väljendusoskust ja reageerimist ootamatutele küsimustele. Võistlus põhineb rahvusvahelisel kogemusel ning ühendab erinevate valdkondade juhid ja eksperdid, kes soovivad oma sõnumit paremini edastada. Sündmus toimub Tallinnas Stars Bar Karaokes ning on avatud ka publikule.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Tallinnas toimub 16. novembril esimene Kuldsuude kõnevõistlus “Rõõm”, kus astub lavale 11 eri valdkonna inimest. Avaliku esinemise ja kommunikatsioonieksperdi Anu Tähemaa loodud võistlus paneb proovile nii ettevalmistatud kõned kui ka oskuse mõelda, kuulata ja vastata olukorras, milleks ei ole võimalik teksti varem valmis kirjutada.
Anu Tähemaa. Foto: GoodNews, Karen Härms
Tähemaa sõnul on Eestis palju juhte, ettevõtjaid ja eksperte, kellel on küll väärtuslikud teadmised ning kogemused, kuid kelle sõnum ei jõua piisavalt paljude inimesteni. Avalik esinemine tähendab tema jaoks enamat kui head lavatehnikat: kõneleja peab suutma oma mõtte selgelt sõnastada, luua kuulajaga kontakti ja aidata tal mõista, miks räägitu on oluline. Just selle oskuse arendamiseks on loodud ka Kuldsuude kõnevõistlus.
Kõneleja peab suutma oma mõtte selgelt sõnastada, luua kuulajaga kontakti ja aidata tal mõista, miks räägitu on oluline.
Konkurss aitab arengut kiirendada
Kõnevõistlus annab osalejale konkreetse tähtaja, avaliku väljundi ja professionaalse tagasiside. Tähemaa peab seda kombinatsiooni arengu kiirendajaks, sest ettevalmistus sunnib inimest tegema ära töö, mida on lihtne igapäevaste kohustuste kõrval edasi lükata. Juba enne lavale astumist tuleb osalejal läbi mõelda, kes ta on, millist väärtust ta loob ja miks võiks tema sõnum teistele korda minna.
Foto: Karen Härms
Võistluse idee kasvas välja Tähemaa enda rahvusvahelisest kogemusest. Ta jõudis 2023. aastal esimese eurooplasena Kanadas Põhja-Ameerika professionaalse kõnevõistluse Speaker Slam finaali ning koges seal, et võistlemine ei pea muutma osalejaid vastasteks. Kõnelejad tulid lavale oma eesmärgi ja looga, elasid üksteisele kaasa ning said žüriilt isiklikku tagasisidet. Avalikult kuulutati välja esikolmik, kuid kõigi võistlejate punkte ja kohti ei reastatud. Sama toetavat põhimõtet soovib Tähemaa tuua ka Eestisse.
Kolm vooru näitavad kõnelejate erinevaid külgi
Võistlus koosneb kolmest erinevast esinemisolukorrast. Esimeses voorus peab iga osaleja kuni kaheminutilise ettevalmistatud kõne teemal „Rõõm“. Lühike aeg sunnib tegema selge valiku: mis on üks mõte või lugu, mille kuulaja peaks kõnest kaasa võtma?
Teises voorus vastavad osalejad ootamatule küsimusele, mille jaoks ei ole võimalik teksti ette valmistad. Kolmandas voorus kohtuvad nad paneelvestluses, kus loositav vestluse juhi roll annab võimaluse harjutada ka arutelu suunamist, kaasvestlejate kuulamist ja küsimuste esitamist. „Esimene voor näitab, kuidas inimene valmistub. Teine ja kolmas näitavad, kuidas ta mõtleb siis, kui ettevalmistatud teksti enam ei ole,“ selgitab Tähemaa formaati.
Kõnelejaid hindab valdkonna professionaalidest koosnev žürii, kuhu kuuluvad Katrin Viirpalu, Monika Kuzmina, Maarja Mitt-Pichen, Aivar Sarapik ja Peep Vain. Oma kogemustele toetudes jälgivad nad nii sõnumi selgust ja ülesehitust kui ka kõneleja väljendusoskust, kontakti kuulajatega ning toimetulekut ettevalmistamata olukordades.
Kes astuvad kõnevõistlusel lavale?
Kõnevõistlusel kohtuvad eri valdkondade juhid, eksperdid ja ettevõtjad, kelle professionaalne taust ulatub tervishoiust, juhtimisest ja enesearengust õpidisaini ning fotograafiani. Kõiki osalejaid ühendab soov oma sõnumit selgemalt sõnastada, kuulajatega paremat kontakti luua ja avaliku esinemise kaudu oma valdkonnas nähtavamaks saada.
Anastassia Kuldmaa
Anastassia Kuldmaa on enam kui 20-aastase kogemusega hambaarst, tervishoiujuht ja suutervise ennetuse ekspert. Ta töötab Tallinna Hambakliiniku ravijuhi ja juhatuse liikmena ning kuulub Eesti Hambaarstide Liidu juhatusse. Kuldmaa oli üks Suukooli brändi loojatest ja juhtis alates 2016. aastast Eesti Hambaarstide Liidu ning Tervisekassa koostööprojekti „Laste Hammaste Tervis“. Tema eesmärk on muuta teaduspõhised teadmised praktilisteks soovitusteks, mis aitavad inimestel mõista suutervise seoseid üldtervisega ja kujundada tervislikke harjumusi.
Asse Sauga
Asse Sauga on enesearengu teejuht ettevõtjatele ja juhtidele, õpetaja ning Kuningas Salomoni liini rituaalimeister. Tema töö ühendab IT- ja krüptotaustast pärit analüütilise mõtlemise struktureeritud enesearengu meetoditega. Sauga on raamatu „Teadliku inimese käsiraamat“ autor ning on oma kursustega aidanud enam kui 300 inimesel paremini mõista iseennast, oma teekonda ja missiooni.
Ave Peetri
Ave Peetri on rahvusvahelise juhi- ja ettevõtjakogemusega juhtide ja tiimide coach, kellel on ICF Master Certified Coachi ehk MCC ning tiimicoachingu ACTC atesteering. Enne coachingule pühendumist töötas ta ligi 20 aastat äris, muu hulgas Coca-Cola, Tallinki ja Eesti Televisiooni juhtivatel ametikohtadel, ning oli e-kaubanduse idufirma kaasasutaja ja juht. Coachina aitab ta ettevõtjatel, tiimijuhtidel ja meeskondadel leida keerulistes olukordades selgust, vähendada stressi ning liikuda üksikisikute paralleelsest tegutsemisest tugevama koostööni.
Helena Heidemann
Helena Heidemann on õpidisainer, koolitaja, fasilitaator ning Mindshiftersi kaasasutaja ja tegevjuht. Tema töö keskmes on küsimus, miks koolituste ja arendusprogrammide läbimine ei too alati kaasa tegelikku muutust. Heidemann ühendab õpidisaini, käitumisdisaini ja süsteemimõtlemise, et aidata organisatsioonidel enne lahenduste loomist selgeks teha, millist probleemi nad lahendavad, kelle jaoks muutust vajatakse ning mis peaks selle tulemusel teisiti olema.
Ivar Raav
Ivar Raav on juhtide ja juhtkondade mentor, koolitaja ning kõneleja, kes aitab märgata koostöö ja tulemuste taga olevaid sügavamaid mustreid. Tal on ligi 15 aastat juhtimiskogemust Swedbankis, Omnivas ja If Kindlustuses ning ta on juhtinud ligikaudu 60 juhti ja nende kaudu ligi 2000 inimese tööd. Raav on raamatu „Juhtimise jalajälg – miks peaks juhtimine olema ajutine“ autor ning uurib EBS-i doktorandina juhtide otsuseid suunavaid sügavamaid tasandeid.
Mailis Vahenurm
Mailis Vahenurm on Tartus tegutsev ettevõtete fotograaf, kes töötab üle Eesti ettevõtete, juhtide ja ekspertidega. Ta aitab luua ürituste fotosid, ametiportreesid ja persoonibrändifotosid, mis toetavad inimese või ettevõtte professionaalset kuvandit ka kaua pärast pildistamispäeva. Vahenurme töö algab eesmärgi ja kasutuskoha läbimõtlemisest, sest hea ettevalmistus vähendab nii korralduslikku pinget kui ka kaamera ees tekkivat ebakindlust.
Lisaks neile astuvad Kuldsuude kõnevõistlusel lavale Paul Vahur, Mariliis Lukk, Margit Eerma, Margus Mironov ja Malle Jürilo.
Anu Tähemaa kümme nõuannet mõjusamaks esinemiseks:
- Sõnasta kõne eesmärk. Küsi endalt enne esinemist, mida peaks kuulaja pärast sinu sõnavõttu tegema, mõtlema või meelde jätma. Kui eesmärk on selge, on lihtsam otsustada, milline info kuulub kõnesse ja milline mitte.
- Mõtle läbi, kellega sa räägid. Sama mõte vajab koosolekul, konverentsipubliku ees ja kaamerasse rääkides erinevaid näiteid ning sõnastust. Kuulaja taust ja vajadus määravad, kuidas sõnumit avada.
- Ütle põhisõnum varakult välja. Pikk taust ei tõesta alati põhjalikkust, vaid võib peamise mõtte enda alla matta. Anna kuulajale kohe teada, millist küsimust käsitled või millist lahendust pakud, ning seejärel põhjenda seda.
- Jäta kõrvalised üksikasjad välja. Soov rääkida kõigest korraga muudab jutu raskesti jälgitavaks. Vali näited ja faktid selle järgi, kas need aitavad kuulajal põhisõnumit paremini mõista.
- Valmista ette jutu mõte, mitte iga sõna. Päheõpitud tekst võib muuta esinemise jäigaks ja raskendada ootamatule küsimusele vastamist. Harjuta sama mõtte väljendamist erinevate sõnadega, et suudaksid olukorraga kaasa liikuda.
- Räägi loomulikult. Esinemiseks loodud maneer tekitab kõneleja ja kuulaja vahele distantsi. Keskendu oma teemale ning räägi sellest samasuguse kohalolu ja selgusega nagu heas vestluses.
- Tee pause. Pärast olulist väidet tehtud paus annab kuulajale aega öeldut mõista. Kõneleja saab samal ajal märgata publiku reaktsiooni ja koguda järgmise mõtte jaoks tähelepanu.
- Suuna energia kuulajale. Ärevus ei tähenda, et ettevalmistus oleks ebaõnnestunud. Selle asemel et keskenduda enda hindamisele, küsi, mida kuulajal on just praegu vaja mõista.
- Harjuta lühidalt ja regulaarselt. Võta koosolekul teadlikult sõna, mahuta ettepanek koos põhjendusega kahte minutisse või salvesta lühike kõne. Kuulates märkad, kus põhisõnum välja tuleb ja millal jutt hakkab hajuma.
- Kuula küsimus lõpuni. Ettevalmistamata vastus ei tähenda, et rääkima peab hakkama kohe. Kuula, mida sinult tegelikult küsitakse, palu vajaduse korral täpsustust ning vasta sellele, mida vestluspartner teada tahab.
Kuldsuude kõnevõistlus 2026 “Rõõm” toimub 16. novembril Tallinnas Stars Bar Karaokes, aadressil Kai 5. Õhtu looja ja moderaator on Anu Tähemaa ning sündmusele on oodatud ka kuulajad.
