Luminori tellitud uuring näitab, et 18–39-aastastest meestest elab vanematekodus 17% ja samas vanuses naistest 10%, vanematekodus elamine väheneb vanuse ja sissetuleku kasvades. Noored lahkuvad vanematekodust Eestis keskmiselt 22,7-aastaselt, mis on Euroopa Liidu keskmisest varasem aeg. Vanematekodus elamise sagedust mõjutab ka õpingute asukoht ning see võib aidata noortel säästa oma kodu ostuks. Uuringus osales Eestis 465 18–39-aastast inimest ning tulemused on kooskõlas Luminori kodulaenustatistikaga.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Luminori tellitud uuringust selgub, et vanematekodus elamine on 18–39-aastaste meeste seas märksa tavalisem kui samaealiste naiste seas. Luminori kodulaenude valdkonnajuhi Helina Kikase sõnul erineb vanematekodus elavate inimeste osakaal märgatavalt ka vanuse ja sissetuleku järgi. Euroopa võrdluses kolivad Eesti noored kodust välja pigem vara.
„Uuringu järgi elab vanemate juures 17% 18–39-aastastest meestest ja 10% samaealistest naistest. Kolmekümnendates elatakse vanematega juba märksa harvem kui kahekümnendates,“ ütles Kikas.
Uuringu järgi elab vanemate juures 17% 18–39-aastastest meestest ja 10% samaealistest naistest. Kolmekümnendates elatakse vanematega juba märksa harvem kui kahekümnendates.
18–29-aastastest vastanutest elab vanemate juures viiendik, 30–39-aastastest üks kümnest. Üürikodus elab kõigist uuringus osalenud 18–39-aastastest 23%. Kikase sõnul sobitub see Luminori kodulaenustatistikaga, mille järgi soetatakse esimene oma kodu sageli kahekümnendate teises pooles.
Foto: Freepik
Vanematekodust lahkumise aega mõjutab Kikase sõnul ka õpingute asukoht. Kodulinnas ülikoolis käies võib vanematega elamine aidata perel elamiskuludelt kokku hoida, mujale õppima asumine võib aga tähendada vajadust kodust välja kolida.
Kodulinnas ülikoolis käies võib vanematega elamine aidata perel elamiskuludelt kokku hoida, mujale õppima asumine võib aga tähendada vajadust kodust välja kolida.
Vanematekodus elavate osakaal väheneb üldjoontes ka sissetuleku kasvades. Näiteks 1001–1250 euro suuruse netosissetulekuga vastanutest elab 19% vanemate juures, üle 2001 euro kuus teenijatest aga vaid 3%.
Kikase hinnangul ei pea vanematekodus mõnevõrra kauem elamist tingimata negatiivselt vaatama. Kui eesmärk on lähiaastatel oma kodu soetada, võib see olla ka teadlik võimalus sääste kasvatada. „Kui vanematega on võimalik kokku leppida, kuidas noor kodukuludesse panustab ja kui palju saab samal ajal säästa, võib mõnda aega kauem vanematekodus elamine aidata oma kodu ostuks paremini valmistuda. Omafinantseeringu kogumine võtab aega ning mõne inimese jaoks võib selline lahendus olla rahaliselt mõistlikum kui võimalikult kiiresti üüripinnale kolimine,“ selgitas Kikas.
Euroopa võrdluses lahkuvad Eesti noored vanematekodust varakult. Eurostati 2025. aasta andmetel kolitakse Eestis vanemate juurest välja keskmiselt 22,7-aastaselt, Euroopa Liidus tervikuna aga 26,3-aastaselt. Kõige varem alustavad iseseisvat elu Soome noored, kes lahkuvad vanematekodust keskmiselt 21,3-aastaselt. Kõige kauem elatakse vanematega Horvaatias, kus väljakolimise keskmine vanus on 31,5 aastat. Sellele järgnevad Kreeka ja Slovakkia, kus sama näitaja on 30,9 aastat.
„Eestis lahkutakse vanematekodust keskmiselt üle kolme ja poole aasta varem kui Euroopa Liidus tervikuna. Seetõttu ei tähenda ka kahekümnendates vanemate juures elamine automaatselt seda, et iseseisvumisega ollakse hiljaks jäänud,“ lisas ekspert.
Norstat viis 2026. aasta augustis Luminori tellimusel kolmes Balti riigis läbi uuringu, milles osales kokku 3006 vastajat: Eestis 1005, Lätis 1001 ja Leedus 1000 inimest. Analüüsitud küsimusele vastas Eestis 465 inimest vanuses 18–39 aastat.
