Eesti suurim koolitoitlustaja Daily kaalub novembris ligi 80 koolis tekkivaid toidujäätmeid, et vähendada toiduraiskamist ja suurendada õpilaste teadlikkust toidu säästmisest. Viimastel aastatel on toidujäätmete hulk koolides järk-järgult vähenenud ning kaalumise tulemusi kasutatakse menüü kohandamiseks ja portsjonite planeerimiseks. Toidujäätmete vähendamine on ka riiklik eesmärk, mille raames keskendutakse eelkõige õpilaste söömisharjumustele. Kampaania raames pakutakse koolides harivaid materjale ja veebiloenguid ning korraldatakse ideesprinte tuleviku koolitoidu teemal.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Eesti suurim koolitoitlustaja Daily kaalub 9.–13. novembril keskkonnakuu raames ligi 80 koolisööklas tekkivaid toidujäätmeid. Mullu läks kaalumisnädalal äraviskamisele keskmiselt 18 grammi toitu õpilase kohta päevas, mis oli gramm vähem kui aasta varem. Äravisatud toit kaalutakse iga päev ja nädala lõpus selgub kool, kus õpilased jätavad taldrikule kõige vähem toitu.
Äravisatud toit kaalutakse iga päev ja nädala lõpus selgub kool, kus õpilased jätavad taldrikule kõige vähem toitu.
Daily kaubamärgi all koolitoitu pakkuva Baltic Restaurants Estonia müügi- ja turundusjuhi Tiiu Endriksoni sõnul on kaalumine aidanud toidujäätmete hulka aasta-aastalt vähendada. Esimesel aastal vähenes toidujäätmete maht 20%, järgmisel aastal veel 10% ja seejärel stabiilselt umbes 5% aastas.
Foto: Freepik
„Kui äravisatud toidu hulk on juba nii väike kui praegu, ei ole meie eesmärk ainult numbrit vähendada. Tahame, et õpilased mõistaksid, milline on toiduraiskamise mõju: iga äravisatud portsjoni taga on toidu kasvatamiseks, valmistamiseks ja kohale toomiseks kulunud töö ja energia. Kui laps tõstab taldrikule just nii palju, kui ta ära sööb, hoiab ta keskkonda iga päev,“ rääkis Endrikson.
Iga äravisatud portsjoni taga on toidu kasvatamiseks, valmistamiseks ja kohale toomiseks kulunud töö ja energia.
Mullu tekkis kõige vähem toidujäätmeid Tallinna Kristiine Gümnaasiumis, kus jäi õpilase kohta päevas järele vaid 2,4 grammi toitu. Teise koha saavutas Rakvere Vabaduse Kooli Vabaduse maja 4,7 grammiga ja viienda koha Rakvere Riigigümnaasium 7,1 grammiga. Esikümnesse jõudsid veel Tallinna 53. Keskkool, Viimsi Kool, Tallinna Mustjõe Gümnaasium, Püünsi Kool, Tallinna Kivimäe Põhikool, Võru Gümnaasium ja Tartu Miina Härma Gümnaasium.
Kristiine Gümnaasiumi kogemus möödunud aastast näitab, kui palju annavad igapäevane selgitamine ja koostöö. Söökla töötajad aitavad õpilastel valida endale sobiva portsjoni ning kool jagas kaalumisnädala infot lapsevanematega, et toidu hoidmisest räägitaks ka kodus.
Foto: Freepik
Endriksoni sõnul motiveerib õpilasi kõige rohkem see, kui nad näevad oma panust. „Seepärast jagame kaalumise tulemusi koolides iga päev ja kutsume ka õpetajaid ning lapsevanemaid toidu hoidmisest rääkima. Toitlustajana on tulemused meile väärtuslik tagasiside: nende põhjal kohandame menüüd ja planeerime toidukoguseid nii, et pakume lastele toitu, mida nad meelsasti söövad,“ selgitas Endrikson.
Baltic Restaurants Estonia ja Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse uuringu järgi visatakse Eesti koolide ja lasteaedade sööklates igal aastal ära ligi 1900 tonni toitu. Suurem osa sellest ehk 80% jääb järele õpilaste taldrikutele. Seetõttu keskendub kaalumise kampaania just õpilaste teadlikkusele ja söömisharjumustele. Toidujäätmete vähendamine on ka riiklik eesmärk: kliimaministeeriumi tellitud uuringu järgi tekkis Eestis möödunud aastal 139 000 tonni toidujäätmeid ning Euroopa Liidu eesmärgi kohaselt peab toitlustussektor vähendama toidujäätmeid 2030. aastaks 30%.
Uuringu järgi tekkis Eestis möödunud aastal 139 000 tonni toidujäätmeid ning Euroopa Liidu eesmärgi kohaselt peab toitlustussektor vähendama toidujäätmeid 2030. aastaks 30%.
Toidu säästmisele aitavad kaasa ka läbimõeldud hanketingimused. „Kui hange nõuab, et viimasel sööjal oleks valida sama palju roogi kui esimesel, tuleb toitu teha varuga ja köögis jääb paratamatult rohkem toitu üle. Kaalumise tulemusi koolide ja piirkondade kaupa analüüsides saame koos omavalitsustega leida lahendused, kus valikut jagub kõigile ja toitu läheb vähem raisku,“ lisas Tiiu Endrikson. Nii on näiteks mõni omavalitsus juba loobunud sellest nõudest, kuna üle jäänud toit on nii keskkonna vaates kui ka rahalises mõttes raiskamine.
Keskkonnakuu jooksul on õpilastele koolides kättesaadavad harivad teabematerjalid. Lisaks annavad toitlustus- ja keskkonnaeksperdid novembris tasuta veebiloenguid, kuhu on oodatud nii koolipered, lapsevanemad kui ka kõik teised toiduteemadest huvitatud inimesed. Juba kolmandat aastat korraldab Baltic Restaurants Estonia ka koolinoorte ideede sprindi, kus õpilased üle Eesti arutlevad, milline võiks olla tuleviku koolitoit: milline on söökla keskkond, mida taldrikule pannakse ja kuidas muuta koolitoit jätkusuutlikumaks, et Eesti lapsed saaksid maailma parimat koolilõunat.
Daily kaubamärgi all tegutsev Baltic Restaurants Estonia AS on Eesti suurim koolitoitlustaja, kes pakub toitlustust 85 koolis ja 60 koolipuhvetis üle Eesti.
