Eesti piirkondlikud arengulõhed püsivad suured, eriti ettevõtluse ja kõrgema haridusega tööjõu kättesaadavuse osas, ning majandus koondub peamiselt Harjumaale ja Tallinna piirkonda. Prognooside kohaselt võib paljude omavalitsuste elanikkond oluliselt väheneda, mis omakorda mõjutab teenuste kättesaadavust ja töökohtade arvu. Valitsuse esindajad rõhutavad, et piirkondade areng on kogu valitsuse vastutus ning investeeringud peaksid toetama kõigi Eesti piirkondade arengupotentsiaali, mitte koonduma vaid tugevamatesse keskustesse. Seire näitab ka mõningaid positiivseid arenguid tööjõus osalemise, ettevõtete lisandväärtuse ja teenuste kättesaadavuse valdkonnas, kuid piirkondlike erinevuste püsiv vähenemine nõuab süsteemsemat lähenemist investeeringutele ja planeerimisele.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Regionaalse arengu tegevuskava värske, 2025. aasta seire näitab, et Eesti piirkondlikud arengulõhed püsivad suured. Eriti selgelt ilmnevad need ettevõtluse arendamise ja kõrgemalt haritud tööjõu kättesaadavuses. Just ettevõtluse ja oskustööjõu arendamiseks suunatud toetusi on Harjumaale jõudnud elaniku kohta rohkem kui teistesse piirkondadesse. See seab küsimuse alla, kas riigi investeeringud aitavad piisavalt kaasa kõigi Eesti regioonide arengupotentsiaali paremale kasutamisele.
Eesti majandus ja rahvastik koonduvad üha enam pealinnapiirkonda. Harjumaa loob üle 63 protsendi Eesti sisemajanduse koguproduktist, samal ajal kui 11 maakonna osakaal jääb igaühel alla 3 protsendi. Tallinn koos oma mõjualaga hõlmab juba üle 51 protsendi Eesti rahvastikust. Samal ajal võib prognooside järgi 2050. aastaks väheneda elanikkond 41 omavalitsuses rohkem kui veerandi võrra.
Foto: Freepik
Minister Hendrik Johannes Terrase sõnul ei ole piirkondade areng üksnes regionaal- ja põllumajandusministeeriumi ülesanne, vaid kogu valitsuse vastutus.
„Eesti majanduse kasvatamiseks peame kasutama kõikide piirkondade võimalusi. Inimesel peab olema võimalik leida tasuv töö ja saada vajalikud teenused kätte ka väljaspool pealinna. Kui jätkame senisel kursil, ei jää olukord lihtsalt samaks, vaid regionaalsete lõhede laienemine kiireneb. Töökohtade kadumine viib inimesed ära, elanike arvu vähenemine nõrgestab teenuseid ja see sunnib omakorda uusi inimesi lahkuma. Selle ringi murdmiseks tuleb suunata ettevõtlust toetavat raha senisest rohkem regioonidesse, sealhulgas Euroopa Liidu järgmisel eelarveperioodil. Iga ministeeriumi investeerimisotsus peab toetama kogu Eesti arengut,“ ütles Terras.
Eesti majanduse kasvatamiseks peame kasutama kõikide piirkondade võimalusi.
Regionaalarengu asekantsleri Sigrid Soomlaisi sõnul ei saa eeldada, et piirkondlikud arenguerinevused vähenevad iseenesest, kui investeeringud suunatakse sinna, kus majandus juba kasvab ja erasektori huvi on kõige suurem. Riik ei saa tema sõnul ühe käega rääkida regionaalsest tasakaalust ja teise käega teha investeerimisotsuseid, mis koondavad majandustegevust veelgi rohkem pealinna ja selle ümbrusesse.
Foto: Freepik
„Leiame, et nii toimetades hoopiski võimendab riik enda otsustega olemasolevaid regionaalerinevusi. Regionaalne tasakaal ei pea tähendama Harjumaa arengu pidurdamist, vaid sellega anname me ka teistele piirkondadele reaalse võimaluse kasvada. Iga suurema riikliku investeeringu ja toetusmeetme puhul tuleb küsida, kas see aitab kasutada kogu Eesti arengupotentsiaali või koondab veelgi rohkem majandustegevust juba tugevamatesse keskustesse,“ lausus Soomlais. Ta rõhutas, et regionaalareng ei ole eraldiseisev valdkond, vaid peab olema osa kõigi ministeeriumide poliitikakujundamisest ja riigi investeerimisotsustest.
Iga suurema riikliku investeeringu ja toetusmeetme puhul tuleb küsida, kas see aitab kasutada kogu Eesti arengupotentsiaal.
Seire toob esile ka positiivseid arenguid. Mõnes valdkonnas on piirkondlikud näitajad paranenud, sealhulgas tööjõus osalemise määra, ettevõtete lisandväärtuse, tervishoiu ning internetiga ühenduvuse osas. Samas ei tähenda üksikute näitajate paranemine veel seda, et piirkondlikud arenguerinevused oleksid püsivalt vähenenud. Edaspidi tuleb riiklike investeeringute ja Euroopa Liidu vahendite kavandamisel senisest süsteemsemalt arvestada piirkondlike vajaduste ning üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ ruumilise arengu eesmärkidega. Oluline on hinnata mitte ainult investeeringute valdkondlikku tulemust, vaid ka nende mõju eri piirkondade arengule.
