Maria Baydar rõhutab, et erakordse elu aluseks on enda väärtuste, vajaduste ja kogemuste mõistmine ning sellele vastava elu kujundamine. Ta soovitab tähele panna rahulolematust kui märguannet, mis aitab tuvastada muutmisvajadusi, ning uurida ka ebamugavaid tundeid ja sisemist vastupanu, mis peegeldavad olulisi vajadusi. Baydar rõhutab vajadust eristada enda soove välisest surve all olevatest ootustest ning soovitab igapäevaselt küsida, kuidas olla rohkem iseenda nägu. Tema meetodid keskenduvad eneseteadlikkuse suurendamisele ja paindlikule tegutsemisele muutuvates olukordades.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Hea töökoht, ilus kodu ja teiste tunnustus võivad olla olulised saavutused, kuid ka nende keskel võib püsida tunne, et midagi jääb puudu või et igapäevane elu on sinu soovidest kaugele triivinud. Koolitaja ja praktilise psühholoogia strateegi Maria Baydari sõnul tasub sellise rahulolematuse puhul uurida, mille poole sa tegelikult püüdled ning kui palju sinu valikutest lähtub sinu enda vajadustest ja kui palju soovist vastata teiste ootustele.
Artiklisarja „Erakordne elu“ esimeses osas räägib Baydar GoodNews peatoimetajale Monika Kuzminale sellest, kuidas õppida ennast paremini tundma, millist teavet võivad anda ebamugavad tunded ning kuidas hakata kujundama elu, milles on rohkem ruumi enda soovidele ja väärtustele. Need on teemad, mida Baydar käsitleb ka oma sündmusel FENOMEN 2027.
Monika Kuzmina ja Maria Baydar. Foto: Karen Härms
Baydari sõnul seostavad inimesed erakordset elu sageli välise eduga: parema töökoha, suurema sissetuleku, ilusa auto või võimalusega pakkuda lastele head haridust. Nende eesmärkide poole püüdlemisel tasub aga endalt küsida, miks need olulised on ja mida nende saavutamine inimese enda jaoks muudaks. „Erakordne elu algab sellest, et leiad kõigepealt üles oma erakordsuse ja saad aru, millest sa koosned. Kui tunned omaenda ehituskive, saad hakata nendele ka oma elu üles ehitama.“
Erakordne elu algab sellest, et leiad kõigepealt üles oma erakordsuse ja saad aru, millest sa koosned. Kui tunned omaenda ehituskive, saad hakata nendele ka oma elu üles ehitama.
Foto: Karen Härms
Nende ehituskivide all peab Baydar silmas inimese väärtusi, vajadusi ja tegutsemise põhjuseid, aga ka kogemusi, mis on teda kujundanud. Enda tundmine tähendab valmisolekut vaadata nii seda, mille üle on lihtne uhkust tunda, kui ka neid külgi, mida oleks mugavam enda eest varjata.
Rahulolematus saab sulle näidata, mida oleks vaja muuta
Rahulolematus on tugev sisemine märguanne, mis ütleb, et suunda on vaja muuta või midagi ette võtta.
Esimene samm on Baydari sõnul märgata, mis sinu sisemaailmas toimub. See puudutab ühtviisi nii neid, kes on enesearenguga pikalt tegelenud, kui ka neid, kes pole seni oma tunnete ja valikute üle kuigi palju mõelnud. Rahulolematust on lihtne kõrvale lükata, eriti kui elu paistab väljastpoolt vaadates korras olevat. Inimene võib endale kinnitada, et tal pole põhjust kurta, sest töö on olemas, lähedastega on kõik hästi ja paljudel teistel läheb keerulisemalt. Baydari arvates väärib siiski tähelepanu ka tunne, millele pole esmapilgul selget põhjendust.
„Rahulolematus on tugev sisemine märguanne, mis ütleb, et suunda on vaja muuta või midagi ette võtta. Oleme harjunud seda alla suruma, kuid nii muudame ka oma sisemised märguanded vähetähtsaks,“ märgib ta.
Monika Kuzmina ja Maria Baydar. Foto: Karen Härms
Selle asemel et ebamugavat tunnet kohe positiivsemaks mõelda, tasub uurida, millistes olukordades see tekib. Kas rahulolematus kordub töö juures, mõnes suhtes või siis, kui enda jaoks oluline tegevus jälle edasi lükkub? Selline tähelepanu aitab jõuda üldisest tundest konkreetsema küsimuseni: milline osa praegusest elust vajab muutmist?
Baydar soovitab märgata ka sisemist vastupanu ning mõtteid, millega inimene mõne võimaluse kiiresti kõrvale heidab: „See pole minu jaoks“, „Ma ei taha seda teha“ või „Olen seda juba proovinud“. Nende taga võib olla varasem kogemus, hirm või ebamugavus, mida tasub lähemalt uurida, et mõista, millest vastuseis tekib.
Tema sõnul võib eriti raskelt mõjuda teadmine, et inimeses on võimeid ja soove, millele ta oma elus võimalust ei anna. „Kõige suurem kannatus ei ole läbikukkumine või ebaõnnestumine, vaid kasutamata potentsiaal – tunne, et minus on midagi rohkemat, aga ma ei rakenda seda.“
Kõige suurem kannatus ei ole läbikukkumine või ebaõnnestumine, vaid kasutamata potentsiaal – tunne, et minus on midagi rohkemat, aga ma ei rakenda seda.
Monika Kuzmina ja Maria Baydar. Foto: Karen Härms
Keerulised kogemused aitavad mõista oma vajadusi
Enda tundmaõppimisel soovitab Baydar pöörata tähelepanu ka sellele, mida inimene enda juures meelsasti ei tunnista: valusatele kogemustele, sisemistele vastuoludele ja tunnetele, mida on raske omaks võtta. Ta nimetab seda inimese tumedamaks pooleks, milles võivad peituda olulised põhjused, miks mõni asi meile nii palju korda läheb. „Meie suured „miks“-küsimused, väärtused ja vajadused sünnivad tihti valust. Ka selles tumedamas pooles on ehituskive, mis võivad anda meie tegudele jõudu ja tähendust,“ räägib Baydar.
Meie suured „miks“-küsimused, väärtused ja vajadused sünnivad tihti valust.
Nii võib mõne keerulise kogemuse üle mõeldes saada selgemaks, millist kohtlemist inimene suhetes vajab, mille eest ta soovib seista või miks on talle oluline teatud olukordi edaspidi muuta. Tähelepanu tasub pöörata sellele, mida kogetu on enda kohta õpetanud ja kuidas seda teadmist järgmistes valikutes arvestada.
Baydar peab probleemseks sellist enesearengu käsitlust, mis suunab inimest kogu aeg positiivselt mõtlema ja ebameeldivaid tundeid tõrjuma. Kui inimene lubab endal tunnistada ainult seda, mis tundub hea ja õige, jääb osa tema kogemusest läbi mõtestamata. „Kui tõrjume oma tumedama poole ära, tõrjume ka seda jõudu, mis sealt võib tulla. Peaksime õppima seda poolt vastu võtma, et see meid enam nii tugevalt ei kõigutaks.“
See eeldab valmisolekut märgata ka oma pettumust, hirmu või vastupanu ning uurida, millise vajaduse või kogemusega need seotud on. Niimoodi saab ebamugavast tundest lähtekoht enda paremaks mõistmiseks.
Monika Kuzmina ja Maria Baydar. Foto: Karen Härms
Mõtle läbi, millele saad raskel ajal toetuda
Baydari sõnul teeb elu keerulisemaks ootus, et ühel hetkel peaks saabuma seisund, kus probleeme enam pole. Kui inimene peab iga raskust märgiks, et tema eluga on midagi valesti, võib ootamatu olukord kõigutada ka usku senistesse valikutesse. „Üks inimeste suuri probleeme on see, et nad arvavad, nagu ei peaks neil üldse probleeme olema. Elu jääb enda jaoks läbi mõtlemata ja lastakse ennast lihtsalt kaasa kiskuda.“
Seetõttu soovitab Baydar mõelda, mida elu sinu enda jaoks tähendab ning millistele väärtustele soovid sa toetuda ka siis, kui kõik ei lähe plaanipäraselt. Kui sinu jaoks oluline on sõnastatud, on keerulises olukorras olemas midagi, mille järgi järgmisi otsuseid teha.
Oluline on sõnastada, mida elu tähendab just sinu jaoks, mitte lähtuda ainult sellest, millist elu peaksid teiste arvates elama.
Selle juures peab ta tähtsaks eristada enda soove väljastpoolt tulevatest ootustest. Heakskiidu nimel võib inimene võtta omaks eesmärgid, mis on teiste silmis väärtuslikud, kuid mille poole liikumine jätab tema enda vajadused tahaplaanile.
„Oluline on sõnastada, mida elu tähendab just sinu jaoks, mitte lähtuda ainult sellest, millist elu peaksid teiste arvates elama. Paljud inimesed püüavad olla keegi teine, et saada välist heakskiitu ja aktsepteerimist,“ ütleb Baydar.
Enda väärtuste tundmise kõrval aitab tema sõnul ka paindlikkus: valmisolek arvestada, et olukorrad võivad muutuda ja kõigeks pole võimalik ette valmistuda. Baydar püüab seda hoiakut rakendada ka ise, jättes endale võimaluse uue olukorra järgi tegutseda. „Teadvustan, et kõike võib juhtuda. See hoiab mind avatuna ja aitab paindlikult reageerida.“
Küsi igal hommikul, kuidas saad olla rohkem sina ise
Igapäevaseks harjutuseks soovitab Baydar üht küsimust, mille võib panna telefoni ekraanile või kirjutada peegli juurde, et see hommikul silma jääks: „Kuidas ma saan täna olla veel rohkem mina ise?“
Selle küsimuse juurde tasub päeva jooksul tagasi tulla nii otsuseid tehes kui ka teistega suheldes. Näiteks võib märgata, millal jäetakse oma arvamus ütlemata, nõustutakse millegagi üksnes teise inimese heakskiidu pärast või lükatakse enda soov jälle ebamäärasesse tulevikku. Nii saab valida ühe väikese tegevuse, mis väljendab paremini seda, mida inimene ise mõtleb või oluliseks peab.
Monika Kuzmina ja Maria Baydar. Foto: Karen Härms
„Keskendu iga päev oma tegevustes, otsustes ja suhtluses sellele, kuidas käituksid siis, kui oleksid päriselt sina ise. Seda tuleb teha järjepidevalt, sest alguses võivad tulla hirm, häbi ja konfliktid,“ soovitab Baydar.
Tema sõnul vajavad nii inimene ise kui ka tema ümber olevad inimesed aega, et uutmoodi käitumisega harjuda. Kui seni on oma soove sageli tahaplaanile jäetud, võib nende väljendamine tunduda alguses ebamugav ka täiesti argistes olukordades. „Sa ei pea kõike kohe suure pauguga tegema. Võid hakata tasapisi oma ümbruskonda selle päris iseendaga harjutama.“
Enese tundmine, oma kogemuste mõtestamine ja paindlikum tegutsemine on ka 14. märtsil toimuva FENOMENi peamised teemad. Baydari sõnul on tema eesmärk aidata osalejatel leida oma isiklikud „ehituskivid“ ning kujundada praktiline elu- ja tegutsemisplaan.
Monika Kuzmina ja Maria Baydar. Foto: Karen Härms
Maria Baydari viis soovitust, kuidas kujundada enda jaoks tähenduslikumat elu:
- Sõnasta, mida hea elu sinu jaoks tähendab. Mõtle, millised väärtused, vajadused ja soovid on sulle päriselt olulised ning kuivõrd sinu praegused valikud neid toetavad. Uuri ka oma eesmärkide tagamaid: kas püüdled millegi poole enda soovist või selleks, et saada teiste heakskiitu?
- Pane tähele, millal tunned rahulolematust. Selle asemel et ebamugavat tunnet kohe kõrvale lükata või positiivsemaks mõelda, vaata, millistes olukordades see kordub. Nii saad paremini aru, mis vajab sinu elus tähelepanu ja millist muutust tegelikult soovid.
- Uuri ka seda, mida sul on enda juures raske tunnistada. Pettumus, hirm ja sisemine vastupanu võivad aidata mõista oma vajadusi ning varasemate kogemuste mõju. Küsi endalt, miks mõni olukord sind tugevalt puudutab ja mida see näitab selle kohta, mis on sulle oluline.
- Mõtle läbi, millele saad raskustes toetuda. Sõnasta enda jaoks põhimõtted ja väärtused, millest soovid lähtuda ka keerulisel ajal. Jäta samal ajal ruumi paindlikkusele, et saaksid muutunud olukorras oma plaani kohandada ja järgmise sammu valida.
- Küsi igal hommikul: „Kuidas ma saan täna olla veel rohkem mina ise?“ Pane küsimus telefoni ekraanile või peeglile ning leia päeva jooksul üks võimalus selle järgi tegutseda, olgu selleks oma arvamuse väljendamine või enda jaoks olulisele tegevusele aja võtmine. Alusta väikestest sammudest, et anda nii endale kui ka lähedastele aega muutusega harjuda.
