14.–15. novembril toimuvad üle Eesti muuseumide uudishimupäevad, mille raames on võimalik tutvuda muuseumide kogude ja hoidlate tööga, mis tavaliselt külastajatele suletud on. Eriprogrammides eksponeeritakse haruldasi esemeid ning tutvustatakse nende uurimise ja säilitamise protsessi. Muuseumitöötajad selgitavad, kuidas kogudest saadud teadmised aitavad paremini mõista kultuuripärandit ning rõhutatakse vajadust sobivate hoiutingimuste ja asjatundliku hoolduse järele. Ürituse eesmärk on avardada inimeste teadmisi muuseumitöö ja kultuuripärandi säilitamise kohta ning innustada elukestvat õppimist.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
14.–15. novembril kutsuvad muuseumid üle Eesti Muuseumiühingu eestvedamisel uudishimupäeva puhul külastajaid avastama oma kogusid ja hoidlaid ning tutvuma tööga, mis jääb tavaliselt näitusesaalide uste taha. Eriprogrammides saab näha haruldasi esemeid, kuulda nende lugusid ja kohtuda inimestega, kelle igapäevatöö aitab Eesti kultuuripärandit tulevastele põlvedele säilitada.
Eriprogrammides saab näha haruldasi esemeid, kuulda nende lugusid ja kohtuda inimestega, kelle igapäevatöö aitab Eesti kultuuripärandit tulevastele põlvedele säilitada.
Muuseumides eksponeeritakse tavaliselt vaid väikest osa kogudest. Ligi 96 protsenti museaalidest asub hoidlates, kuhu külastajad üldjuhul ei pääse. Ometi on just kogumine, uurimine ja säilitamine muuseumide igapäevatöö keskmes. Nende kogude põhjal sünnivad näitused, haridusprogrammid ja teadustööd. Muuseumide uudishimupäev annab võimaluse heita pilk sellesse maailma, mida tavapärane muuseumikülastus ei ava.
„Muuseumikogus olev ese ei räägi ise oma lugu. Selleks on vaja inimesi, kes oskavad küsida, uurida ja seoseid luua. Nii saab vanast fotost teadmine kodukoha kohta või maa seest leitud esemest uus arusaam siin elanud inimestest. Uudishimupäeval tahame näidata, kuidas need teadmised sünnivad ja miks vajavad muuseumid kogude uurimiseks aega, inimesi ja rahastust,“ ütleb Eesti Muuseumiühingu tegevjuht Anu Viltrop.
Muuseumikogus olev ese ei räägi ise oma lugu. Selleks on vaja inimesi, kes oskavad küsida, uurida ja seoseid luua.
Uudishimupäeva programm pakub võimalust avastada nii kummalisi esemeid kui ka nende taga peituvaid lugusid. Näiteks saab Tartu Ülikooli loodusmuuseumis tutvuda zooloogiliste kogudega, kus leidub ka haruldane rotikuninga märgpreparaat, mida külastajad uudistada saavad. Tartu Linnamuuseum tutvustab Siuru kultuurikeskuse arheoloogilistelt uuringutelt leitud esemeid, sealhulgas puittünni konserveerimist. Külalised saavad teada, mis juhtub arheoloogilise leiuga pärast seda, kui see maa seest välja kaevatakse, ning millist tööd nõuab selle säilitamine.
Kuressaares Johannes ja Joosep Aaviku majamuuseumis saab näha Johannes Aaviku õudusjuttudele loodud kaanekujunduste originaale. Hiljuti muuseumile annetatud materjalid avavad tuntud keeleuuendaja loomingust vähem tuntud külje.
Tallinna Fotomuuseumis on tähelepanu keskmes vana fototehnika. Külastajad saavad tutvuda ajalooliste kaameratega ja uurida, kuidas nende mehhanismid töötavad. Eesti Jalgrattamuuseumis võetakse aga vaatluse alla mehaanilised grammofonid ning näidatakse, mis toimub nende sisemuses. Need on vaid mõned näited kõigest põnevast, millega sel nädalavahetusel üle Eesti tutvuda saab.
Uudishimupäeva eesmärk ei ole üksnes näidata põnevaid esemeid. Muuseumide kogud vajavad sobivaid hoiutingimusi, asjatundlikku hooldust ja pikaajalisi lahendusi. Hoiule võetud ese ei säili iseenesest ning kahjustused võivad olla pöördumatud. Eesti muuseumikogude säilitamistingimused on aastaid olnud tähelepanu all – ligikaudu kaks kolmandikku muuseumikogudest asuvad hetkel tingimustes, mis ei taga nende pikaajalist säilimist.
„Muuseumid on võtnud vastutuse hoida meile usaldatud pärandit ka järgmistele põlvkondadele. Selle vastutuse täitmiseks on vaja sobivaid hoidlaid ja asjatundlikke töötajaid. Säilitamisotsuseid edasi lükates riskime sellega, et osa pärandist ja võimalusest selle kaudu oma minevikku mõista kaob pöördumatult. Kutsume ka otsustajaid muuseumide hoidlatesse vaatama, mida me hoiame ja milliseid tingimusi see vajab,“ sõnab Viltrop.
Muuseumide uudishimupäeva eriprogrammid toimuvad peamiselt 14.–15. novembril. Kavas on kogude tutvustused, ekskursioonid, töötoad ja kohtumised muuseumispetsialistidega. Programmid ja osalemistingimused on muuseumiti erinevad ning osalejate arv võib olla piiratud. Kõik huvilised leiavad programmi ja registreerimisinfo Eesti Muuseumiühingu veebilehelt:
Uudishimupäev on president Alar Karise algatus, mida tähistati Eestis esimest korda 17. novembril 2022. Päeva eesmärk on väärtustada uudishimu kui elukestva õppimise alust ning innustada igas vanuses inimesi avardama silmaringi, omandama uusi teadmisi ja oskusi ning jagama neid teistega.
