Eesti äridelegatsioon osaleb 9.–20. novembrini Türgis Antalyas toimuval ÜRO kliimakonverentsil COP31, kus tutvustatakse 26 ettevõtte ja organisatsiooni lahendusi puhtama energia tootmiseks, jäätmete ja mulda väärindamiseks ning digitehnoloogia kasutamiseks kliimaväljakutsete lahendamisel. Eesti paviljonis toimub üle 50 sessiooni, kus osaleb üle 120 eksperdi ning tutvustatakse mitmeid innovaatilisi projekte, näiteks akvapoonikasüsteemi ja satelliidiandmete põhist metsade seire lahendust. Konverentsil osalemise eesmärk on leida rahvusvahelisi partnereid, investoreid ja uusi turge ning toetada kliimakokkulepete elluviimist. Eesti delegatsiooni kuuluvad ettevõtted, teadusasutused ja avaliku sektori esindajad ning nende tegevust toetavad nii Euroopa Liidu kui ka Eesti riigi vahendid.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Täna, 9. novembril Türgis Antalyas algaval ÜRO kliimakonverentsil COP31 tutvustab Eesti äridelegatsioon 26 ettevõtte ja organisatsiooni lahendusi, mis aitavad toota puhtamat energiat, väärindada jäätmeid ja mulda ning kasutada digitehnoloogiat kliimaväljakutsete lahendamisel. Eesmärk on leida rahvusvahelisi partnereid, investoreid ja uusi turge.
COP31 toimub 9. kuni 20. novembrini ja toob Antalyasse ligi 200 riigi esindajad, rahvusvahelised organisatsioonid, ettevõtted ja teadlased, kokku umbes 100 000 osalejat. Konverentsi eesistumist jagavad Türgi ja Austraalia, kes on võtnud fookusesse kliimakokkulepete elluviimise ehk selle, kuidas muuta riikide kliimakohustused konkreetseteks tegevusteks ja investeeringuteks.
Eesti osaleb teist korda ajaloos konverentsil oma paviljoniga. Järgneva kahe nädala jooksul toimub seal üle 50 sessiooni ja osaleb üle 120 Eesti ja rahvusvahelise eksperdi.
COP31 Eesti paviljoni programmijuhi Anneli Ohvrili sõnul on COP maailma suurim kliimaalane kohtumispaik ja konverents. „Meie ettevõtetel ja teadlastel on nutikaid lahendusi, mida maailm vajab ning Eesti paviljoni programm on juba äratanud rahvusvahelist huvi. COP on koht, kus on kohal sektorite tipud ning ühest kohtumisest võib sündida suur koostööprojekt või avaneda uks uuele turule. Meie eesmärk ongi, et kahe nädala jooksul loodud kontaktidest kasvaksid välja päris koostööd ja uued võimalused Eesti organisatsioonidele,“ ütles Ohvril.
Meie ettevõtetel ja teadlastel on nutikaid lahendusi, mida maailm vajab ning Eesti paviljoni programm on juba äratanud rahvusvahelist huvi.
Eesti paviljonis saab 12 päeva jooksul tutvuda mitmete ettevõtete ja organisatsioonide lahendustega. Näiteks Eesti Maaülikool tutvustab akvapoonikasüsteemi, mis puhastab hallvee kala- ja taimekasvatuse jaoks ning aitab toota toitu piirkondades, kus vett napib. Kappazeta jälgib satelliidiandmete abil metsade seisundit ja süsinikuvaru ning annab selle kohta kiiremini teavet kui traditsiooniline metsainventuur. Soyl Food on välja töötanud vetikapõhise biostimulaatori, mis parandab mulla tervist, aitab taimedel kuumust ja põuda paremini taluda ning vähendab vajadust sünteetiliste väetiste järele. WasteLocker loob digikaksikuid, mille abil saab arendusi enne ehitamist läbi mängida ja nende mõju hinnata. Need on vaid mõned näited Eesti paviljoni programmist.
Põlevkivituha väärindamise tehnoloogiat arendava R-S OSA Service OÜ (Ragn-Sells Group) juhatuse liikme Alar Saluste varasema kogemuse järgi saab ÜRO kliimakonverentsil jagada maailma parimaid kestlike tehnoloogiate praktikaid. “Lisaks hindame kõrgelt seal avalduvaid koostöövõimalusi osalevate rahvusvaheliste ja samu väärtusi kandvate organisatsioonidega,” lisas Saluste.
Utilitas Windi juhatuse esimehe Rene Tammisti sõnul on ettevõtjatele olulised ka konverentsil peetavad riikidevahelised kliimaläbirääkimised, sest seal kokku lepitud suunad annavad regulatiivse kindluse. “See on investeeringute eeldus. Energiasüsteemi ümberkujundamiseks tuleb kaasata erasektori raha, projektid peavad olema pangakõlbulikud ja selleks on vaja stabiilset ning ettearvatavat raamistikku,“ ütles Tammist.
Taustaks
COP ehk ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) osaliste konverents on iga-aastane ülemaailmne kliimapoliitika kohtumine, kus ligi 200 riiki lepivad kokku ühistes sammudes kliimamuutuste pidurdamiseks ja nende mõjudega kohanemiseks. See on ka maailma suurim kliimakonverents, mis toob poliitikakujundajate kõrval kokku ettevõtjad, teadlased, investorid, vabaühendused ja noored.
Eesti äridelegatsiooni kuuluvad ettevõtted, ülikoolid, avaliku sektori asutused ja vabaühendused: Ragn-Sells, Utilitas, Rail Baltic Estonia, Sunly, Bioforce, eAgronom, Fred EcoData (FRED), Kappazeta, Timbeter, WasteLocker, Mulieres, Luminor, Miltton New Nordics, Sustinere, Plaat Detail (SIPA), Soyl Food. Teadust esindavad Eesti Maaülikool, TalTech, Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool ja Eesti Teadusagentuur. Lisaks kuuluvad delegatsiooni Eesti Linnade ja Valdade Liit, ICOMOS Eesti, Kestliku Ettevõtluse Liit KELL, Let’s Do It World ja Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). Delegatsiooni panid kokku Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) ja Rohetiiger.
Eesti paviljoni ja programmi eelarve on kogu konverentsi peale ligikaudu 190 000 eurot. Sellest umbes 114 000 eurot katavad äridelegatsiooni liikmed koos Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) kaudu saadud Euroopa Liidu toetusega ning umbes 76 000 eurot ühiselt Kliimaministeerium ja Välisministeerium.
