Halloweeniga seotud õudusfilmide vaatamine pakub võimalust kogeda tugevaid emotsioone turvalises keskkonnas, kus tegelikku ohtu ei ole. Psühholoog Emma Kenny selgitab, et õudusfilmide mõju põhineb ootamatustel, helidel ja visuaalsetel detailidel ning jagab soovitusi, kuidas ka tundlikumad vaatajad saaksid neid filme nautida, näiteks vähendades heli või vaadates koos teistega. Samuti on tänapäevased telerid, nagu Samsungi uus tehnoloogia, võimaldanud kodustel filmielamustel muutuda elutruumaks, pakkudes paremat värvitäpsust ja kontrasti. Kodune filmivaatamine võimaldab mugavust ja paindlikkust, näiteks tuled põlema panemist, mis aitab vähendada hirmutunnet.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
31. oktoobril tähistatav Halloween annab paljudele hea põhjuse taas õudusfilmid ette võtta. Kui ühed naudivad kõhedust tekitavaid stseene ja ootamatuid ehmatusi, siis teiste jaoks võib selline filmielamus osutuda liigagi pingeliseks. Miks meile üldse meeldib end vabatahtlikult hirmutada ja kuidas saavad ka nõrgema närvikavaga filmisõbrad õudusfilme nautida?
Õudusfilmide vaatamine on paljude jaoks Halloweeni lahutamatu osa. Kuigi teame, et ekraanil toimuv on väljamõeldis, võivad ootamatud helid, pimeduses liikuvad varjud ja pingelised stseenid tekitada täiesti ehtsa hirmureaktsiooni. Tänapäevased telerid suudavad edasi anda üha täpsemaid värve, kontraste ja väiksemaid detaile. See tähendab, et ka õudusfilmides kasutatavad visuaalsed võtted võivad senisest tugevamalt mõjuda.
Samsung on Halloweeni eel teinud koostööd Briti psühholoogi ja telesaadetest tuntud Emma Kennyga, kes on spetsialiseerunud vaimse tervise ja inimkäitumise teemadele. Kenny selgitab, miks meile meeldib end vabatahtlikult hirmutada, ning jagab viit lihtsat soovitust, kuidas õudusfilme nautida ka siis, kui ekraanil toimuv muutub liiga kõhedaks.
Miks meile üldse meeldib hirmu tunda?
Psühholoog Emma Kenny sõnul seisneb õudusfilmide võlu suuresti võimaluses kogeda tugevaid emotsioone olukorras, kus tegelikku ohtu ei ole. Kuigi mõistus teab, et oleme turvaliselt kodus, võib keha ekraanil toimuvale reageerida hoopis teisiti.
Kuigi mõistus teab, et oleme turvaliselt kodus, võib keha ekraanil toimuvale reageerida hoopis teisiti.
„Osa õudusfilmide võlust seisneb selles, et lubame endal hirmu tunda, teades samal ajal, et oleme tegelikult turvalises kohas. Filmitegijad kasutavad teadlikult ootusärevust, heli, värve ja väikeseid visuaalseid detaile, et panna meid mõistatama, mis võib järgmisena juhtuda,“ selgitab Kenny. Tema sõnul mõjutab filmi intensiivsust ka see, kui hästi suudab ekraan edasi anda väikeseid visuaalseid nüansse.
Foto: Freepik
„Mida selgemalt näeme ekraanil toimuvat, seda rohkem märkame detaile, mis võivad pinget tekitada. See aitab filmi atmosfääri paremini edasi anda, kuid võib muuta mõned stseenid ka kõhedamaks. Hea uudis on see, et kui pinge muutub liiga suureks, saab seda üsna lihtsate võtetega leevendada,“ lisab ta.
Viis nõuannet, kuidas õudusfilme nautida ilma liigse hirmuta
1. Ära karda endale filmi sisu reeta
Üks põhjus, miks õudusfilmid nii tugevalt mõjuvad, on teadmatus. Vaataja ei tea, millal midagi juhtub või mis tegelasi järgmise nurga taga ootab. Mõne inimese jaoks muudab see filmi põnevamaks, teise jaoks aga liialt pingeliseks.
„Kui teadmatus tekitab rohkem ärevust kui põnevust, võib väikesest eelteadmisest abi olla. Näiteks võid lugeda filmi lühikokkuvõtet või paluda sõbral sind eriti hirmutava stseeni eest hoiatada. Mõned inimesed naudivad ootamatuid pöördeid, teised tunnevad end paremini, kui teavad, mis neid ees ootab,” ütleb Kenny.
2. Keera heli vaiksemaks
Õudusfilmide puhul mängib heli sageli sama olulist rolli kui pilt. Pahaendeline muusika, ootamatu vaikus või vali heli võivad tekitada tugeva ehmatusreaktsiooni ka siis, kui ekraanil ei juhtu midagi erakordset.
„Mõnikord on filmi muusika sama hirmutav kui koletis ise. Kui tunned, et film muutub liiga intensiivseks, proovi heli vaiksemaks keerata ja subtiitrid sisse lülitada. Nii saad endiselt loole kaasa elada, kuid vähendada ootamatute helide mõju,“ soovitab psühholoog.
3. Vaata filmi koos teistega
Üksi pimedas toas õudusfilmi vaatamine võib tunduda põnev väljakutse, kuid seltskonnas on hirmuga sageli lihtsam toime tulla.
„Hirm on sotsiaalne nähtus. Me jälgime teiste inimeste reaktsioone ja nende kohalolek võib pakkuda kindlustunnet. Ühine naer pärast ehmatavat stseeni või lihtsalt teadmine, et keegi teine kogeb sama, aitab pinget leevendada. Kui tead, et ehmud kergesti, ei pea sa endale tõestama, et suudad õudusfilmi üksinda vaadata,“ selgitab Kenny.
4. Jäta enne magamaminekut aega rahunemiseks
Mõned filmistseenid võivad mõtetesse jääda ka pärast seda, kui ekraan on juba välja lülitatud. Eriti võib see häirida neid, kellel on raske pärast pingelist filmi uinuda.
„Kui kipud enne magamajäämist hirmutavaid stseene uuesti läbi elama, jäta filmi lõpu ja magamamineku vahele veidi aega. Räägi kellegagi, vaata midagi tuttavat ja naljakat või jätka oma tavapärast õhtust rutiini. Tähelepanu suunamine rahulikumatele tegevustele aitab filmi sündmustest eemalduda,“ soovitab Kenny.
5. Pane vajadusel tuled põlema
Kuigi õudusfilmide vaatamist seostatakse sageli pimeda toaga, ei pea see olema kohustuslik osa filmielamusest.
„Pole ühtegi reeglit, mille järgi peaks õudusfilmi vaatama täielikus pimeduses. Kui tunned, et ekraanil toimuv muutub liiga intensiivseks, pane lamp põlema, ava kardinad või vaata filmi hoopis päevasel ajal. Ümbritseva keskkonna muutmine aitab endale meelde tuletada, et oled turvaliselt oma kodus,“ selgitab psühholoog.
Kodune filmielamus muutub järjest elutruumaks
Viimase kümnendi jooksul on kodune filmivaatamine märkimisväärselt muutunud. Suured ekraanid ja 4K eraldusvõime on muutunud tavapärasemaks ning üha rohkem pööratakse tähelepanu värvitäpsusele, kontrastile ja väikestele detailidele. Õudusfilmide puhul on need eriti olulised, sest suur osa pingest luuakse just valguse ja varjude abil.
Samsung Eesti kommunikatsioonijuhi Saskia Kivi sõnul ei seisne telerite areng enam üksnes ekraani suuruses, vaid selles, kui elutruult suudetakse pilti edasi anda.
„Kui veel kümme aastat tagasi olid suur ekraan ja 4K eraldusvõime teleri valimisel ühed olulisemad argumendid, siis tänapäeval on need omadused muutunud üsna tavapäraseks. Üks olulisemaid arengusuundi on valguse täpsem juhtimine, mis võimaldab kuvada loomulikumaid värvitoone ja tuua paremini esile ka väikeseid detaile,“ selgitab Kivi.
Üks selle valdkonna uuemaid lahendusi on Samsungi Micro RGB tehnoloogia, mis kasutab mikroskoopilisi punaseid, rohelisi ja siniseid LED-valgusteid ning tehisintellektipõhist pilditöötlust. See võimaldab täpsemalt edasi anda värve ja kontraste, mis aitavad luua ka õudusfilmidele omast kõhedat atmosfääri.
„Kino suurel ekraanil ja ühisel filmielamusel on oma võlu, kuid ka kodusel filmiõhtul on eelised. Saab end mugavalt sisse seada, sõpradega ekraanil toimuvat kommenteerida ja vajadusel kasvõi tuled põlema panna. Tänu teleritehnoloogia arengule ei pea seejuures tegema suuri järeleandmisi ka pildikvaliteedis,“ lisab Kivi.
