Euroopa Liidu põllumajandusministrid kinnitasid 26. oktoobril Luksemburgis osalise läbirääkimisseisukoha 2028. aastast kehtima hakkava ühise põllumajanduspoliitika kohta, kus mitmed toetusmeetmed jäävad liikmesriikidele vabatahtlikuks ning pensioniealiste tootjate toetamine sõltub riikide enda otsusest. Samuti täpsustati kriisitoetuste määramise võimalusi ning aktiivse põllumajandustootja määratlus jääb kohustuslikuks, kuid kohandatav. Eesti esitas koos teiste riikidega ettepaneku arvestada vääramatu jõu määratlemisel ka hübriidohteid ja küberrünnakuid, kuid selle üle jätkuvad arutelud. Nõukogu otsuse alusel jätkuvad läbirääkimised Euroopa Parlamendiga ning eraldi käsitletakse põllumajanduse rahastamist ja eelarveküsimusi Euroopa Ülemkogus.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Euroopa Liidu põllumajandusministrid kinnitasid 26. oktoobril Luksemburgis nõukogu osalise läbirääkimisseisukoha 2028. aastast kavandatava ühise põllumajanduspoliitika kohta. Eesti jaoks jääb mitu toetusmeedet vabatahtlikuks, täpsustati kriisitoetuste määramise võimalusi ning pensioniealiste tootjate toetamise üle saavad riigid ise otsustada.
„Ettepanek ei täida kõiki Eesti eesmärke, kuid kompromissi huvides saame nõukogu osalist läbirääkimisseisukohta toetada,“ ütles regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras.
Eesti jaoks saavutati järgmised lahendused:
- Väikepõllumajandustootjate toetamine, looduslike või muude piirangutega alade toetamine ning üleminekukavade rakendamine jäävad liikmesriikidele vabatahtlikuks.
- Pensioniealisi põllumajandustootjaid ei jäeta toetustest automaatselt välja. Võimalike vanusepiirangute üle saab iga liikmesriik ise otsustada.
- Kriisitoetuste arvutamisel saab uute ja noorte tootjate ning varasemate tootmisandmeteta taotlejate puhul kasutada võrdlusnäitajaid.
- Sotsiaalset tingimuslikkust ei lisata põllumajandusettevõtte vastutustundliku majandamise süsteemi nõuetele.
- Aktiivse põllumajandustootja määratlus jääb kohustuslikuks, kuid liikmesriigid saavad seda oma oludele kohandada. Eesti eelistas määratluse vabatahtlikkust.
Ühise põllumajanduspoliitika pikaajaline raamistik peab tagama stabiilsed reeglid, et tootjad saaksid kavandada tootmist ja investeeringuid.
Foto: Freepik
Eesti tõstatas ka idapiiri julgeolekuohud. Koos Soome, Läti ja Poolaga esitas Eesti ettepaneku arvestada vääramatu jõu määratlemisel hübriidohte, küberrünnakuid ja satelliitnavigatsiooni (GNSS) häireid, sealhulgas GPS-signaali segamist. Ettepanek puudutab määruse põhjendusi ning selle üle jätkuvad arutelud. See ei ole praegu kinnitatud lahendus.
Nõukogu 26. oktoobril kinnitatud osalise läbirääkimisseisukoha alusel jätkuvad läbirääkimised Euroopa Parlamendiga. Eraldi jätkuvad Euroopa Liidu 2028–2034 eelarveläbirääkimised, sealhulgas põllumajanduse rahastamise ning toetuste vähendamise ja ülempiiride üle. Eelarve põhiküsimusi arutatakse ka liikmesriikide riigijuhtide tasandil Euroopa Ülemkogus.
