Paaridel on kodulaenu taotlemisel oluline enne panka pöördumist omavahel läbi rääkida oma rahalisest olukorrast, kulude jagamisest, säästude olemasolust pärast koduostu, laenukoormuse taluvusest ning võimalike tulevaste elumuutuste mõjust pere eelarvele. Arutelud aitavad mõista mõlema partneri ootusi ja võimalusi ning planeerida realistlikku ja jätkusuutlikku laenukohustust. Samuti rõhutatakse rahalise puhvri hoidmise tähtsust ootamatute kulude katteks ning vajadust jätta eelarvesse piisavalt paindlikkust tulevikus tekkivate muutustega toime tulemiseks. Selline põhjalik ettevalmistus aitab langetada otsuse, mis sobib perele pikemas perspektiivis.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Alates esimesest kodu vaatamisest kuni laenulepingu sõlmimiseni tuleb paaridel langetada kümneid otsuseid. Üks olulisemaid küsimusi tasub aga läbi rääkida juba enne panka pöördumist: kas mõlemad näevad pikaajalist rahalist kohustust ja selle mõju pere eelarvele ühtemoodi? Luminori kodulaenude valdkonna arendusjuht Margit Volt toob välja viis teemat, mille paarid võiksid enne kodulaenu taotlemist omavahel läbi arutada.
1) Kas hindame oma rahalist olukorda ühtemoodi?
Esimese sammuna tasub avatult läbi rääkida pere praegune rahaline olukord. Lisaks sissetulekutele tuleks arvesse võtta olemasolevaid kohustusi, sääste, regulaarseid väljaminekuid ja pikemaajalisi finantseesmärke.
„Paarid räägivad sageli palju tulevase kodu asukohast, suurusest või sisekujundusest, kuid märksa vähem oma rahalistest harjumustest. Mida paremini mõistavad mõlemad teineteise võimalusi ja ootusi, seda lihtsam on kokku leppida, milline laenusumma ja igakuine makse on mõlema jaoks jõukohane,“ ütles Volt ning lisas, et pank hindab kodulaenu andes mõlema taotleja rahalist olukorda, mistõttu aitab oma võimaluste varajane kaardistamine teha realistlikumaid plaane ja vältida hilisemaid üllatusi.
2) Kuidas jagame igakuised kulud?
Volti sõnul on kodulaen mõlema kaaslaenusaaja ühine kohustus, kuid see ei tähenda tingimata, et kõik kulud peavad jagunema täpselt pooleks. Oluline on kokku leppida, kuidas jagatakse nii laenumakseid kui ka teisi koduga seotud väljaminekuid.
Oluline on kokku leppida, kuidas jagatakse nii laenumakseid kui ka teisi koduga seotud väljaminekuid.
„Igakuiste kulude jaotus peaks lähtuma mõlema partneri tegelikest rahalistest võimalustest. Kui ühe inimese kanda jääb ebaproportsionaalselt suur osa kohustustest, võib tal olla keeruline katta igapäevaseid väljaminekuid, säästa või liikuda teiste finantseesmärkide poole. Seetõttu tasub leida lahendus, mis toimib pikema aja jooksul,“ selgitas Volt.
3) Kas pärast koduostu jääb alles rahaline puhver?
Luminori kodulaenude valdkonna arendusjuht nentis, et kodu ostes keskendutakse sageli sissemakse kogumisele, kuid sama oluline on mõelda sellele, kui palju sääste jääb alles pärast tehingu tegemist.
Volt märkis, et ei tasu võimalusel kogu kogutud raha kodu ostmisesse suunata. Rahaline puhver aitab toime tulla olukorras, kus sissetulek ootamatult väheneb või tekib mõni suurem ettenägematu väljaminek.
Kodulaenuks valmisolekut hinnates ei tule mõelda ainult sellele, kas rahastust on võimalik saada, vaid ka sellele, milliseks kujuneb pere eelarve pärast kodu ostmist.
„Kodulaenuks valmisolekut hinnates ei tule mõelda ainult sellele, kas rahastust on võimalik saada, vaid ka sellele, milliseks kujuneb pere eelarve pärast kodu ostmist. Kui kõik säästud kuluvad sissemakseks ja tehinguga seotud väljaminekuteks, hakkavad väiksemad ootamatused eelarvet tugevalt mõjutama. Seetõttu on rahaline puhver koduostuks valmistumisel vähemalt sama oluline kui sissemakse,“ ütles Volt.
4) Kui suure laenukoormusega tunneme end mugavalt?
Eksperdi sõnul võib inimeste suhtumine finantsriskidesse olla erinev. Ühe jaoks võib tunduda mõistlik võtta võimalikult suur laenusumma, teise jaoks on aga olulisem jätta igakuisesse eelarvesse rohkem vaba ruumi säästmiseks, investeerimiseks või muudeks kulutusteks.
„Oluline ei ole üksnes see, kui palju on pank valmis laenama, vaid ka see, kui suure kohustusega tunneb leibkond end ise mugavalt. Suurem laen võib võimaldada osta kallima kodu, kuid tähendab ühtlasi väiksemat rahalist paindlikkust tulevikus. Paaril tasub omavahel kokku leppida, milline laenukoormus võimaldab jätkata ka teiste oluliste eesmärkide poole liikumist,“ rõhutas Volt.
Oluline ei ole üksnes see, kui palju on pank valmis laenama, vaid ka see, kui suure kohustusega tunneb leibkond end ise mugavalt.
5) Kas oleme arvestanud võimalike elumuutustega?
Kodulaen on tavaliselt aastakümneteks võetav kohustus, mistõttu ei tasu Volti sõnul otsuse tegemisel lähtuda üksnes tänasest sissetulekust ja elukorraldusest. Aja jooksul võivad muutuda nii pere suurus, karjäär, kulud kui ka finantseesmärgid.
„Ühes eluetapis võib olla kõige olulisem laenu võimalikult kiiresti tagasi maksta, teises aga koguda laste vajadusteks, investeerida või keskenduda mõnele muule eesmärgile. Seetõttu tasub kodu ostes mõelda ka sellele, kas pere eelarvesse jääb piisavalt paindlikkust, et tulevaste muutustega toime tulla,“ ütles Volt.
Ekspert märkis, et eesmärk ei ole enne kodulaenu võtmist kõiki järgmise paarikümne aasta sündmusi ette näha, vaid veenduda, et mõlemal partneril on ühine arusaam oma võimalustest, riskidest ja prioriteetidest. Mida põhjalikumalt need küsimused enne kodu ostmist läbi rääkida, seda lihtsam on teha otsus, mis sobib perele ka pikemas perspektiivis.





