Riigikogu kultuurikomisjon rõhutas vajadust suurendada üliõpilaste vastuvõttu lähiaastatel, kuna gümnaasiumilõpetajate arv kasvab. Selleks on plaanis luua 600–1000 täiendavat õppekohta aastas, mis nõuab märkimisväärset lisarahastust. Lisaõppekohtade loomine keskendub eelkõige valdkondadele, kus tööjõupuudus on suur, nagu info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, haridus, tervishoid ja inseneeria. Komisjoni istungil osalesid nii haridusministeeriumi kui ka kõrgkoolide esindajad, kes arutasid rahastuse ja õppekohtade suurendamise võimalusi.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Riigikogu kultuurikomisjon peab oluliseks, et üliõpilaste vastuvõtt lähiaastatel suureneks, kuna sel ja järgmisel viiel aastal lõpetab gümnaasiumi suuremaarvuline põlvkond noori.
Kultuurikomisjoni esimees Liina Kersna märkis, et ülikoolidesse hakkab lähiaastatel jõudma rohkem noori, mis on Eesti ühiskonna jaoks igati positiivne võimalus. „Riigi ülesanne on reageerida, see ajalooline hetk ära kasutada ja koos ülikoolidega piisav arv õppekohti tagada,“ ütles Kersna. Ta osutas, et tööjõuturg vajab rohkem kõrgharidusega töötajaid, mistõttu on riigi ees hea võimalus, millist nähtavas tulevikus rohkem tulemas ei ole.
Istungil toodi välja, et arvestades demograafilist akent ja tööturu vajadusi, peaks kõrgkoolid lähiaastatel vastu võtma aastas 600–1000 tudengit enam. See on kõrgkoolide jaoks väljakutse, sest õpe kestab mitu aastat ning aastatel 2027.–2030. oleks vaja rahastada umbes 12 000 täiendavat õppekohta. Lisaõppekohtade loomiseks on hinnanguliselt vaja järgmisel aastal 12,9, 2028. aastal 24,9, 2029. aastal 35,3 ning 2030. aastal 37,6 miljonit eurot lisaraha.
Nenditi, et lisaõppekohtade loomine võimaldab struktuurset nihet erialadel, mille järele on tööjõuturul suur vajadus. Komisjoni liikmed toonitasid, et täiendavaid õppekohti peaks looma nii ülikoolid kui ka rakenduskõrgkoolid ning seda ennekõike suurema tööjõupuudusega valdkondades. Istungil viidati, et suurima puudujäägiga valdkonnad on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, haridus, tervishoid ning inseneeria.
Istungil osalesid Haridus- ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse ning kõrg- ja täiskasvanuhariduse poliitika asekantsler Renno Veinthal ning vanemnõunik kõrghariduse osakonna juhataja ülesannetes Kristi Raudmäe, samuti osalesid Rektorite Nõukogu esindajad Tallinna Tehnikaülikooli rektor, Rektorite Nõukogu esimees Tiit Land, Eesti Maaülikooli rektor Ülle Jaakma, Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser ja peasekretär Hanna Kanep, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor Ivari Ilja ning Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu esindajana Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ülle Ernits.
